Teisipäev, 30. november 2010

Kolmapäev, 27. oktoober 2010

Esmaspäev, 25. oktoober 2010

Neljapäev, 14. oktoober 2010

Reede, 1. oktoober 2010

Luban end vabaks

Heip. Olen viimasel ajal sulle kallis blogi mitmeid kordi mõelnud. Ma tean, et olen sinuga käsikäes käinud mitmeid aastaid, aga viimasel ajal ikka ligadi-logadi.

Asi ei ole selles, et sa mulle ei meeldi. Ja et sa tähtis ei oleks olnud. Oled ikka.

Aga ma tahan, et sa saaksid aru, et mul on nüüd muu elu ka. Mul on pere ja kodu. Mul on töö ja meeskond. Mul on Jumal.

Ma tahan, et sa mõistaksid mind. Ma ei saa ühtki lubadust teha, et ma sulle midagi kirjutaks. Muidu ma petaks sind. Tahan, et lihtsalt teaksid... praegu minust blogijat ei ole.

Ja kui on. Siis ära oota mult enamat. Olen kasvanud suuremaks. Ja igas suuruses lihtsalt kirjutamisele tunde ei jätku.

PS. Me vist kolime majja järgmine neljapäev.

Neljapäev, 23. september 2010

Esmaspäev, 30. august 2010

Kooli ei lähe

Kuskil purskab tuld (Indoneesia)
ja kuskil põleb mulla all (Venemaa)
minul põlevad vaid pirnid üksikud (Annelinn)

3 nädalat veel
ja suvi on läbi
aga vihmalehti juba tulnud

mina olen nii suur,
et kooli ei lähe
ja istuma ei jää,
aga mida mul oodata?

majjakolimine
tšehhireis
või usa-seiklus?

greta juba laulis unelaule
vist tütardele, mitte mulle,
aga minagi magama jään...

Neljapäev, 26. august 2010

Vihmapilv on saadetis

Ükskord vaatasin ehitusel aknast välja. Sealt paistis Ülenurme lennujaam. Aeg-ajalt propellerid lõid käima ja keegi tõusis aeglaselt üle puude pilvede poole. Tol korral ma mõtlesingi, et üks asi mulle meeldib...

...mulle meeldib, kui ehitusel olles hakkab vihma sadama. Kõik aknad hakkavad nutma. Katus mängib trummi ja mul on hea kindel olla. Omas kodus on tore vihma vaadata.

Ütlesin seda ka Jumalale. Ja ta vist kuulis.

Nüüd on mitu korda hakanud sadama. Ja just siis kui mina ehitusel ringi liigun, tuleb vihmapilv maja kohale. Ta vist ainult ei kuulnud, vaid ma vist ka meeldin talle.

Päris armas. Päris šeff.

Kolmapäev, 25. august 2010

Bingomäng ehitusel

Juhtus üks selline lugu. Olime ehitusel. Isa tahtis kindlaks teha, kas toru, mille põrandast üles olime leidnud - oli ikka see õige toru. Ta läks gaasikambrisse, et testida.

Test oli lihtne. Lihtsalt puhud kõik torud läbi ja teises otsas keegi siis vaatab, kas õhku tuleb. See keegi olin mina. Olin esikus ja ootasin. Vaatasin sinise toru sisse.

Kuulen isa puhumas. Puhus ühe korra. Kuskil köögis üks toru teeb häält. Isa puhub teist korda... kuskil duširuumis teeb toru häält. Isa puhub veel. Ja veel. Ja veel.

Viis toru on puhutud. Jäänud on vaid üks.

Mõtlen, et äge oleks hüüda "Bingo!" kui minu toru peaks saabuma. Ja samas, kuidagi nii tüüpiline, et just see viimane toru on see, mida otsinud oleme...

Ja isa puhub...

Torust tulebki tuult! Hüüan: "Bingoooo...," aga siis katkestan. Mingid tükid tulevad torust välja. Mustad tükid lendavad näkku, pikki põske, nina. Isegi silmi peab kokku pigistama. Isa muudkui puhub ja puhub. Tõeline tähesadu.

Siis vaatan maha. Need on igasugu kõrvahargid ja mutukad, kes olid torusse pesasid läinud punuma. Ja nüüd vaesekesed, lendasid kodunt kaugele. Aga vot elusaid mutukaid tunda näkku lendamas on ikka vastik. Nad on sellised külmad ja liikuvad, väikeste jalgadega...

Ja siis tuli teine ehitajamees Slavik ja hüüdis lühidalt:"On küll õige toru!" Ja hakkas saapatallaga mutukaid mu silme all puruks litsuma.

Bingo, mis bingo.

Laupäev, 21. august 2010

4 aastat, 5 varvast


Greta näitas mulle täna viite varvast. Need olid kõik lakitud punaseks, nagu metsmaasikad. Tema viis varvast meenutavad meile 4 aastat, mil oleme olnud abielus. (19.aug, 2006 see elu algas)

aitäh Jumalale.

Reede, 20. august 2010

Ebaaus enesepaljastus

Blogi on aken inimese ellu. Mina olen bloginud juba mitmeid aastaid (aastast 2006). Ega ma teagi enam, kes mind loevad. Kas on enam esialgseid lugejad...

...aga mida ma viimasel ajal tunnen, on üks ebaausus. Et mulle on liiga tehtud.

Olen tahtnud avada end inimestele, et neil mind lihtsam tunda oleks. Aga liiga tihti leian end olukorrast, kus mind nagu tuntaks, aga tegelikult me ju suhelnud ei ole...

Iseenesest on see okei, aga mina ju tahan ka avastada inimesi enda ümber! Mina tahan ka jagada nende hetki. Mina ei taha rahulduda lähedase suhtega, kus arvatakse, et mind tuntakse - aga tegelikult... millest ME siis läbi läinud oleme?

Olen skeptiline. Tunnen, et justkui mõned oleks minu peale solvunud, et mina neile aega võtnud pole. Aga kuidas ma saakski? Elan nähtavat elu, aga me ju ei hoia käest kogu aeg kinni...

Kolmapäev, 18. august 2010

Kas olla Jaan Tätte?

Täna sattusin ehituse peal rääkima Agoga. Mina meisterdasin aknaümbriseid, tema pahteldas kuskil kõrgustes. Vahepeal laulsime "Sepapoiste laulu", ja siis justkui ühest suust:

"Nüüd on sinu korrrrd. Teha torrrmi sinu südames."

Armas, ja veider. Kaks meest kuskil Tartu külje all. Laulsime ja rääkisime Jaan Tättest. Ja saime aru, et ta on ikka kuulus mees küll.

Ago arvates on Tätte muhe merekaru. Minu arvates ka. Ta on lihtne mees, noh, tema ise. Inimestele meeldib vaadata inimesi, kes on Nemad Ise ja täies hiilguses.

Homme on Tätte laulukaare all. Ja kindlasti tuleb jälle palju inimesi. See paneb mindki mõtlema, et mis mees mina olen? Kui tahan olla sama popp, kas peaksin olema ka Jaan? Rääkida natuke tema viisil, ja muheleda tema kombel? Võib-olla peaksin ka laulukesi kirjutama?

Tegelt ma arvan, et Märt on isegi ägedam. Ma nüüd õige lähen, ja otsin ta üles...

Teisipäev, 17. august 2010

Ma ei tunne millestki...

Ma ei tunne millestki... kas sa julgeksid seda lauset lõpetada?

Istusin sõber Matiga terrassil ja sõime lõunat. Selja taha oli jäänud paar tundi pahtli lihvimist. Me olime täitsa valged ja nägime välja vanemad kui tegelikult.

Ja siis ma ütlesin seda. Nagu muuseas. "Ma ei tunne millestki puudust."

Veider, et see lause nii lihtsalt tuli. Ja samas, kui järele mõelda, siis loomulik. Tegelikult ju jah, mul ongi kõik olemas. Lihtsalt alati kihutan edasi...

Mul on ilus ja truu naine. Mul on kaks väga armast tütart. Mul on auto, millel on õhukonditsioneer, mis võtab vähe kütust ja mis peab kaua vastu. Meil on odav üürikorter ja pooleli majaehitus.

Mul on palju abilisi, peaaegu iga päev tuleb keegi ja aitab ehitada. Mul on rohkem sõpru kui kunagi varem, ja nad ei ole ainult kristlased. Mul on iga päev süüa. Ja siis kui raha kõige vähem on olnud, on Jumal alati nii teinud, et toitu jääb hoopis üle.

Ma ei tunne millestki puudust.

Kõik on olemas. No mis sa hing rabeled? Ei ole ju midagi puudu...

...või siiski... võiks olla rohkem aega. Aega, mil saan vaadata oma elu ja Jumala suurt kätt selle üle. Aega olla rahul - sellest tunnen puudust. No siis on küll hea.

Neljapäev, 12. august 2010

Miks ma nii vähe blogin?

Heip. Olen blogiposte tegemas harva. Tunnen, et pean seda põhjendama, sest jätkuvalt on lugejaid, kes iga päev käivad siin lehel.

Olen viimasel ajal hakanud facebookima maailmaga. Ma ei ole veel kindel, kas see on parim viis avalikuks eneseväljenduseks ja kommuuni loomiseks, aga praegu proovin seda.

Teine põhjus on selles, et mul kipuvad tööpäevad minema 8+ tundi ja pereaeg kodus seab selged piirid postituste kirjutamisele. Enam ei ole elu selline, et saaks lihtsalt tund aega arvuti ees istuda.

Homme, 13. august, on mu viimane tööpäev. Siis on 3 nädalat puhkust. Kavatsengi oma viimase tööpäeva veeta looduses palvetades ja järgmise hooaja planeerimises. Tahan ka teada, kas Jumal tahab, et blogiksin edasi.

Praegu tunnen, et see on mu kohus. Ja lõdva vinnaga ei tasu asju teha... muidu raiskan enda ja teiste aega.

Elame näeme! Elamä on laifi. Täitsa kaifi. Kui sul on lisaarvamusi, kommenteeri!

Pühapäev, 1. august 2010

Lakitud küüned

Lakkisin laagris küüsi. Margit kirjutas "N" "G" "M" ja "W" ning teisele käele "S" "S" "S" "S".

N nagu Noomi
G nagu Greta
M nagu Märt
W nagu Wilma

ja S seisis Saare eest.

Terve perekond oli käe peal. Siis kui käed kokku panna ja palvetada oli perekond täitsa koos. Kuigi oleme üksteisest eemal olnud rohkem kui nädala. Greta läks lastega Soome, vanemate juurde. See oli ühtlasi viimane nädal, mil 2 English Campi toimus.

Mulle väga meeldis. Ega ma muidu küüsi värviks.

Laupäev, 24. juuli 2010

10 uut kristlast

Viimastel nädalatel oleme teinud 5 laagrit (sh ühe evangeelse tuuri koos jalgpalliga Lääne-Eestis). Usume, et Jumal on meid kutsunud tegema jüngreid siin Eestis. Rõõm on teatada, et suurest kuumusest hoolimata oleme viljakad!

10 noort on andnud oma elu Kristusele.

Ees seisab 2 laagrit veel (Saaremaa ja Tartu noored, ühtekokku 100 inimest). Palun hoia meid jätkuvalt palves! Kasvame kõik seda tehes, ja tegelikult kerge ei ole.

Kolmapäev, 14. juuli 2010

Hot summer love

Tutty-frutty, summer love. Selliste sõnadega võiks kirjeldada selle-aastast Rakvere English Campi, mis toimub Jõgeva külje all - Vaimastvere koolis.

Tapvalt palav, palju noori ja tünnidekaupa energiat.

Näen siin Rakvere Karmeli noortetööd, mis on viimaste aastatega kõvasti kasvanud ja kus ei ole mitte ainult uusi grupijuhte, vaid ka mehi üles kasvamas. Mul tõesti on privileeg olla tervisliku koguduse ja tugevate noortejuhtide kõrval.

Ja eile oli talendishow.

Palju pulli sai. Ja tore oli, et tüdrukud mind sketši võtsid. Sain nende nägusid ja juukseid sodida ja mustaks teha. Ja rahvas ütles, et naljakas oli...

...veider, kunagi oli nii loomulik, et asi on naljakas ja et ma ise teen sketše. Nüüd tunnen ennast veidi vanemana ja ootan märke samastumisest ja aksepteerimisest. Aga tore, et eile hot summer talentshow oli pikk ja võimas, ning täis armastust.

Kolmapäev, 23. juuni 2010

Neljapäev, 10. juuni 2010

Püha Vaimu jutlused

Kutsusin siin üles sind kirjutama oma kogemustest ja mõtetest seoses Püha Vaimuga. Nüüd siis paar linki jutlustest (vt meedia alt), mida ma pidasin Risttee koguduses maikuu lõpul.

"Kes on Püha Vaim?"
"Püha Vaimu töö"

Kuula ja õpi sinagi Jumalat rohkem tundma!


Neljapäev, 3. juuni 2010

Mõtted abielust

Tulin tagasi Tšehhist. Ja Greta tuli tagasi Soomest. Ja äge on see, et need mõtted, mida mina olen viimasel ajal mõelnud, sai ka Greta kuidagi südamesse uurida/mõelda... samal ajal, kui mina ööpäevapikkusest autosõidust välja magasin, kuulas tema jutluseid.

Mõtlesime abielust.

Sellest saab järeldada tegelikult asju ka Jumala kohta:
1. Jumal näeb meie eluolukordi
2. Jumal teab, mis toimub me südametes
3. Jumal tahab aidata
4. Jumal korraldab asju kõikvõimalikul viisil
5. Jumala jaoks on abielu tema teema

Pühapäev, 30. mai 2010

Tervitused mägedest

See video on tervitus mägedest. Eelkõige kallile Wilmale, kel pole praegu telefoniisu.

Kolmapäev, 26. mai 2010

Amazing Race

Tulime kahe suvepraktikandi, Johanna ja Andrusega Eestist Tšehhi. Panime ühtekokku üle 20 tunni sõitu. Ööbime siin Poola-Tšehhi piirilinnas Lucka korteris. Homsest liituvad meiega Samantha ja Rachel USAst.

Ja siis läheb tõeliseks rallitamiseks. Sõidame hommikul Viini, et moodustada 13 gruppi, kellega siis 3-päevasele Amazing Racele minna.

Oma olemuselt on see meeskonnaehitamismäng. Ja kui nädala pärast tuleme tagasi Eesti, oleme täitsa üks Kristuses ja valmis kasvõi läbi betooni minema.

Hoia meid palves. Koma meeskond saab suve lõpuni tuure juurde!

Laupäev, 22. mai 2010

Jaak Lõivukese surnukeha

Sügisel läks Tartus kaduma poiss nimega Jaak. Teda on kaua otsitud ja tema pärast on kaua palvetatud. Vastuseta.

Nüüd siis tuli vastus. Jaak Lõivukese surnukeha leiti Emajõest.

Järelikult ta ikkagi läks, ja teisele poole surma. Soovin kaastunnet perele ja lähedastele. Olgu Jumal teile sel jätkuval leinaajal lähedal! Ta tahab teid lohutada.

Varem samal teemal: Tartu Jaak ja meeleparandus

Teisipäev, 11. mai 2010

Mis värk on Püha Vaimuga?

Olen vist vaid korra siin blogis kirjutanud Pühast Vaimust. Usklikuna puutun aga tihti kokku inimestega, kellel on Temast hägused, segased või koguni negatiivsed arusaamised.

Nüüd valmistun kaheks pühapäevaks oma kodukoguduses Ristteel õpetama. Teemal Püha Vaim.

Mul on sulle kaks küsimust:
1. Mis on esimene asi, mis sul seostub Püha Vaimuga?
2. Mida sa tahaksid teada Püha Vaimu või tema tegemiste kohta?

Teisipäev, 27. aprill 2010

Treffner ja Kivilinn

Täna käisin jälle koolis
ja kotis polnud enam aabits,
vaid valge nuppudega mäkk.

Inimesed intelli
gentsed.
Mina kristlane,
ja idioot ja tark,
ja Märt.

Treffneris on uks lahtine
mitte ainult minule.
Vaid Lubenile Davele,
ja Veiko Straussile.
Aga ka Christ-usele.

Pöial sügeleb kui hull,
vist on kuri tulekul.
Kirjutas Ray Bradbury,
Aga teglt tuleb lihtsalt English Camp.

Nelikümment minti veel,
ja Dean ja Märt
on linnas kivises.
Kivilinn, mu I klassi kool.

Idioot ja tark,
ka Kristus meis,
on tulekul!

Laupäev, 17. aprill 2010

Väsimus punktiir

Öösel sõitis doblo
Piki maanteid Tartust välja
Oli pime-pime.

Kütus näitas nulli
kuid kilomeetreid 10

Wilma ei tahtnud magada
aga pärast tahtis lausa tekki
Mõtlesime ka,
kas tahta tahahoovi hekki

Oi pekki.

Olen väsind,
peksan segast,
ütleks Innar, või siis Kuldar
või näiteks hoopis,
oma naine ainus.

Ükskord palvetasime nii,
et poole pealt jäin vait,
ja magama.

Väsimus, mis muu.
punktiir...

Teisipäev, 13. aprill 2010

Haava Anna aeg

Oh Haava Anna, mul ei ole su jaoks praegu aega.
Oota vähe veel.
Vähe veel.

Mul on elu väga kiire,
tiirleb seier täitsa ringi
täitsa ringi.

Oh Haava Anna, andeks anna.
Ma küll ostsin sinu,
õigemini raamatu.

Üks vanem vend Kuldar juba küsis,
Märt, mis on sinu hobi?
Hobi?

Haava Anna, oota - oota, vähe veel,
mul on pere, töö ja Jeesus,
tean, et mõistad täiega.

Neljapäev, 8. aprill 2010

Pere ja Kodu

Viimane "Pere ja Kodu" number kirjutas minust kui noorest isast artikli. Kel huvi, saab kioskist 35 krooniga osta. Minu jaoks üllatav, et ajakirjal palju lugejaid on. Juba 10-lt tuttavalt kuulnud, et nähtud-loetud.

Ajakirjanik Evar Post leidis mu pereelu üles läbi selle blogi.

Olen tänulik Jumalale, et saan olla isa ja kogemusi teistega jagada.

Teisipäev, 30. märts 2010

Ostame maja

Oleme jõudnud perega sinnamaale, et laiendame oma telgivaiu ja plaanime kolida Annelinnast välja. Tahame osta 1,1 miljonit maksva maja, mis asub Tartust 4km väljaspool ja kuhu me saaksime heal juhul suve lõpul sisse kolitud.

Seejuures tänud kõigile, kes on meile nõu andnud ja Jumalalt juhtimist-tarkust palunud!

See tähendaks ka seda, et oleme laenajad 28-ks aastaks ja et see esimene aasta saab olema töine asjatamine ja täis ehitus-avastusi.

Hoidke meid ikka lähedastena ja teiepoolne abi on alati teretulnud! Kui Jumal lubab, siis saab tulevikus ka külla tulla ja saunas istuda.

Laupäev, 20. märts 2010

Tulen tagasi

Jalad on punased ja paistes. Olen astunud mööda tänavaid, kus olnud tuhanded USA mereväelased ja miljonid filipiinid.

Möödumas on nädalane seiklus. Kõrvus veel hüüdmas suured ja väiksed tänavakauplejad: "Hi Joe! Hi Sir."

Leidsin rahvuse, kes on eestlasest ikka väga erinev. Nad on väikesed pruunid aasialased. Emad imetavad lapsi tänavail, poisid riietuvad kaubanduskeskustes naisteks. Nad naeravad kõva häälega ja elavad kodudes kümnete kaupa.

Nad söövad mereloomi ja muna, kus tibuloode veel sees.

Enamus neist nimetavad end kristlasteks, käies katoliku kirikus. Paljud usuvad Jumalasse, aga kummardavad Kristuse asemel hoopis Maarjat.

Nendega rääkides veel viimaseid vestluseid, olen rõõmus, et suudan edastada julgelt ja selgelt Kristuse evangeeliumi neile, aga tean, et minu kodu on Eestis. Seal kus väike saunarahvas keset metsi, külmal maal, on minu kodu.

Jumal on mind kutsunud Eestisse. Ja sinna ma lendangi. Jalad on punased ja paistes.

Neljapäev, 18. märts 2010

Kaks venda

Vasakul on minu äi Roger Svanfors. Paremal minu teine isakuju, Aabraham (heebrea keeles: rahvaste isa).

Kui ma Gretaga käima hakkasin, siis leidsin Rogeri Soomest. Kui ma Jumala kutsele järgnesin, siis leidsin Aabrahami Filipiinidelt.


Nad on tegelikult väga sarnased. Mõlemad juhivad inimliikumisi. Roger teeb seda Soomes, Aabraham Indias.

Karl Marxil ja Jeesus Kristusel on jüngreid siiani. Palveta, et saaksin nad omavahel kokku viia ja tuttavaks teha.

Esmaspäev, 15. märts 2010

Filipiinide ebajumal Manny

Juba esimesel päeval siin Filipiinidel jäi mu silma üks poster, millelt puuris mulle sisse kaks väga hirmuäratavat nägu. Need olid poksijad filipiin Manny Pacquiao ja ghanalane Joshua Clottey.

Manny Pacquiao, tuli välja, et on selle riigi suurim kangelane.

Teda nimetatakse maailma parimaks kaklejaks, kes on võitnud 7 korda järjest eri kaalukategooriates esitiitli.

See mees mõjutas mu tänast misjonit tema pealinnas Manilas.

Mul oli võimalus palvetada koos 5-lapse isa Furtiniga, kes töötab taksojuhina. Samuti noore abielumehe Carreraga, kes töötab politseinikuna. Kumbki mees tahtis, et me palvetaksime jõu pärast. Nad tunnevad, et on liiga nõrgad ja peavad rohkem pingutama...

Poksija Manny, keda ka PacManiks kutsutakse, ning kes nii muusika, näitlemise kui ka poliitikaga on hakanud tegelema... on ise üles-töötamise musterkujuks.

Kui ta väike poiss oli, siis oli nii suur nälg, et isa sõi koera ära ja lahkus perekonnast. Manny jäi koju ja hakkas konisid müüma, et kausitäis riis välja teenida.

Nüüd on saanud sellestsamast mehest 21.sajandi suurkuju, keda riisisööjad võtavad endile eeskujuks. Samal ajal seab see suurkuju neile standardid, mis hakkavad mehi rõhuma ja minapilti lõhkuma. Veider, et sellistel asjadel on vaimulikus maailmas nii selge mõju!

Intervjuu Manny PacMan Pacquiaoga:

Videotervitused Filipiinidelt

Pühapäev, 14. märts 2010

Filipiinidel Jumala liikumine

Kuigi alles värises maa kuskil läheduses 6 palli, on täitsa tore olla Filipiinidel. Kuigi kunagi ma mõtlesin noore kristlaspoisina, et see oleks riik, kuhu mul ei oleks vaja minna.

Telekast tundus, et see on riik, mis on täiesti kristlik. 90% on kristlased, ja Suurel Reedel inimesed veristavad end ristidega, et meenutada Kristuse kannatusi. (Kuid kas see teeb inimesest kristlast?)

Oleme siin kõigist maailma osadest, juhtides noori olema osa Jumala liikumisest. Kas teadsid, et pool maailma rahvastikust on alla 25 a vana. Ja neist 90% elavad Aasias, Aafrikas ja Latiino Ameerikas?

Mul on Eesti noorte juhina muidugi olla siin suur asi.

Homme on vaba päev. Tore oleks ahvipärdikuid ja vulkaane näha. Igatsen, et Jumal oleks siin lähedal ja ta õpetaks meile ühiselt palju. Olen tänulik, et saan siin olla. Ole sina ka.

Laupäev, 13. märts 2010

Uus kodu lähemal

Tänud palvetamast kõigile! Läksime eile kindla teadmisega kinnisvarabüroosse, et meil on oma kindel summa, millest me kõrgemale ei saa minna. Kui aga kontori jõudsime, pandi 50 000 kõrgem latt paika ja loota jäi vaid Jumalale.

Jäime ikkagi oma liistude juurde ja selgitasime. Ja maakleris toimus mingi muutus.

Pakkumine võetigi vastu. Nüüd siis hakkasime laenusid taotlema... ja tundub, et asjad liiguvad edasi! Nädala pärast olen tagasi Filipiinidelt, siis on pankadest selgunud ka vastused.

(Lähen 7 päevaks Filipiinidele, et õppida Global Youth Initiativi foorumil, kuidas Jeesus paljundas juhte. Mul on rõõm seista kõrvuti koos teiste Josiah Venture vendadega ja veel 45 inimesega, et uurida Jumala liikumisi üle maailma. Seal on palju tarkust ja 35 kraadi sooja).

Neljapäev, 11. märts 2010

Palveta kodu pärast

Tere. Oleme Gretaga juba jupp aega otsinud uut kohta, kuhu elama minna. Meie 2-toaline korter on jäänud väikseks. Neljakesi ühes toas magada on tore, aga kitsas.

Näeme, et Jumal kutsub meid oma telgivaiu laiendama ja põldusid avaramaks tegema. Kuna hinnad on praegu madalad, siis saaksime isegi linnast väljas ühe varsti-valmis maja osta.

Aga kas võtta laenu? Kas see laen peaks olema 25-30 aastaks? Kas Jumal tahab, et me juba sel kevadel remondiks ja koliks?

Palun palveta selle pärast. Homme hommikul kell 9 saab otsustatud.

Esmaspäev, 1. märts 2010

Puhkus GoSpas

Läksime peale nädalavahetusel toimunud noorte juhtide konverentsi "Põlevat Pirni" perega Saaremaale. Selleks, et puhata. Minul on väiksed unejäägid veel, aga Greta on juba Wilmaga saanud käia ujumas.

Praegu on GoSpas super-hea pakkumine, 2 ööpäeva 1500.-

Tänu Jumalale, et saame siin olla. Ja et möödunud kolm päeva Viimsis läksid hästi. Ühtekokku 120 noort võttis Kristuse suurt misjonikäsku tõsiselt ja läksid oma kodukohtadesse edasi jumalariiki kuulutama ja mitmekordselt paljunema.

Palveta ka, et õpiksin selle aja jooksul siin Saaremaal jumalakartlikult (loe: õigesti ja targasti) puhkama.

Esmaspäev, 22. veebruar 2010

Hüppav jaapani aku

Küll mul oli hea tunne, kui sain family-carile uue aku. Mis sest, et mu auto on juba vana (97ndast aastast) ja ma kavatsen ta pea odavalt maha müüa.

Kuna ilmad on külmad ja pere on pidanud nii bussi kui taksoga sõitma... siis mina seda enam kannatada ei suutnud. Et saaksin mehena tunda, on vaja uut akut.

Saingi jaapani aku selsamal päeval. Ja mis sest, et ta veel päris õigesti paigas ei ole. Ta natuke hüppab. Siis ikka on mõnus jälle autos istuda ja pere peale võtta.

Pühapäev, 14. veebruar 2010

Ikka ei oska hingata

Jälle see hingamispäev. Ja jälle see avastus, ei oska hingata. Ma ei mõtle siin mingisugust vabastavat hingamist, vaid aega, mil saaksin Kristuses puhata.

Tunnen nii mõttetuna, kui ei saa töötada. Ja samas, ei oska üldse endale aega võtta. Tundub nii vale.

Olen harjunud elama teistele. Mõtlen, et see on parem kui iseendale. Ometigi ütleb piibel, et tuleb elada Issandale.

Järelikult tuleb elada hingamispäev nädalas ka nii, et tema oleks Issand. Aga ma ikka veel mõtlen, mida see tähendab...

Teisipäev, 9. veebruar 2010

Puhkamine 30-päevaga

Olen 10 päeva uurinud piibli ja elu valgel, mida tähendab puhkamine. Seda võiks nimetada üheks valdkonnaks, milles ma täielik beebi olen. Kokku uurin teemat 30 päeva.

Jagades seda uurimisteemat ka teistega, olen avastanud, et ma polegi ainus. Peaaegu igaüks, teismelistest pensionärideni, meie Maarjamaa marjamaadel puhata ei oska.

Täna uurisin Pauluse elu. Ta on rändevangelist ja koguduserajaja. Avastasin paar huvitavat asja:
1. Paulus vajas kosumist ja hingamist
2. Ta teadis, kelleks ja milleks ta on kutsutud
3. Ta puhkas koos inimestega, kelle kallal ta tööd tegi
4. Ta palus, et palvetataks, et ta saaks nendega olla
5. Ta tundis, et tal on alati teistele midagi anda

Mõned küsimused endale:
1. Mida sina vajad?
2. Kelleks oled sina kutsutud?
3. Kellega sa puhkad?
4. Milliste inimestega koos tahad olla ja selle pärast palvetada?
5. Mida on sul anda?

Laupäev, 30. jaanuar 2010

Põlev Pirn tuleb

Heip. Olen tagasi puhkuselt ja mul on hea meel teatada, et veebruari lõpus (26.-28.veb) toimub Viimsis noorte juhtide konverents nimega "Põlev Pirn".

Ootame sinna vähemalt 120 noort juhti erinevatest noortetöödest. Kolme päeva jooksul kuulame Jumala häält teemal "Paljunemine".

Kõnelema tulevad lisaks eestimaisetele tegijatele Dave Patty ja Mel Ellenwood, kes on väga tegijad vennad juba ammu üle kogu Ida-Euroopa. Alles äsja õpetasid nad mu venda Peepu, Innarit ja Kuldarit olema paremad abielumehed.

Registreeri juba täna, enne 10.veb saad veel 300.- krooni eest! Hiljem 375.-!

Kolmapäev, 20. jaanuar 2010

Teisipäev, 19. jaanuar 2010

Esmaspäev, 18. jaanuar 2010

Koduotsimine

Kui Tartu ainus mustanahaline tudeng meil Ristteel jutlustas, siis ta ütles: "Eestlase jaoks on kodu väga oluline." Ja kui kasvõi meie rahvuslaulik Olav Ehalale mõelda, siis eks see kodu ole me pühapaik küll.

On sul olnud kunagi võimalik vaadata teise inimese kodusid?

Ma ei mõtle seda kadetsevat vaatlemist, vaid uurivat - võiks öelda isegi, et misjonäri - pilku. Kuna me Gretaga praegu tahame oma pere telgivaiu kaugemale seada, siis meil on olnud see võimalus.

Näha tartlaste kodusid.

Näha spiritualiste, kes ehitanud seinale klaasist mosaiigi, kus elevant mediteerib. Samal ajal kui viiruk hõljub soojas puukoridoris ja köögis vaid külm vesi.

Või taksojuhti, kes kodus lustakaid laule laulab. Kel kass teeb parketile kakat ja tütar öökapile pannud Kivirähi jumalavallatu raamatu.

Ma vaatan neid asju. Ilmselt seepärast, et olen misjonär ja otsin evangeeliumi uksi ja ebajumalate altareid. Mõned küsimused, mida küsin kui oma naabrite ellu vaatan:

Väärtused
1. Milline tubadest on kõige suurem? Millised asjad on kõige uuemad? Kuidas on paigutatud istumine, kas ümber teleka, laua või kas üldse selles majas istutakse?

Elustiil
2. Mis kellaaegadel ollakse kodus? Milliseid ajakirju tellitakse? Mis sagedusele on raadio tuunitud?

Kogukond
3. Milline on nende ühistu? Kui tihti nad kogunevad? Millised on nende ühistöö saavutused? Kas nad tunnevad oma naabreid nimepidi?

Armastus
4. Mida ta sulle näitab kui kodu tutvustab? Milliseid kohti on ta ise remontinud või tunneb lähemalt? Mis raamatud on riiulil, ja mis raamatud on põrandal?

Eestlaste kodusid saad vaadata siit.

Teisipäev, 12. jaanuar 2010

Juua-juua

Ma ei tea, kas see on nii kõigi lastega, aga minu lapsed tahavad juua. Väikene Noomi paneb praegu lisapiima 90ml korraga. Ja Wilma tahab öökapile veekruusi.

Mõnikord äratab Wilma oma hüüdmisega mind üles. Teinekord on ta päris meeleheitlik. "Juua-juua-juua!" teeb ta väikene suu, aga üle korteri.

Tegelikult ei ole asi joogis.

1. Wilma on näinud kas hirmsat und.
2. Tahab isa sülle mõneks ajaks.
3. Vajab kuulda kinnitavaid sõnu.
4. Või vajab julgustavat visiooni homseks.

Lõpuks oleme me ise samasugused.

1. Ütleme midagi sarkastilist - et keegi meid julgustaks
2. Teeme ligimese vara maha - et meilegi antaks asju
3. Hakkame vaidlema - et keegi meid lõpuni kuulaks
4. Teeme Jumala üle nalja - et meiegi usku kasvatataks

Tegelikult me täiega igatseme midagi suuremat. Ja kui palju on neid hetki päevas, kus me tegelikult Taevast Isa otsime, aga lihtsalt "juua-juua-juua!" hüüame.

Nii et kogu korter kuuleb ja kajab.

Reede, 8. jaanuar 2010

Kuidas lugeda piiblit?

Tihti puutun kokku inimestega, kes piiblit ei loe. Lugemisisu ei olegi nii tihti kadunud. Pigem on asi selles, et lugemine tundub raske. Ja lugeda lihtsalt ei osata.

"Õnnis on inimene, kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda." (Laulud 1)

Annan paar nõuannet, kuidas end piiblisse istutada:
Iga päev - võta aega iga hommik, kui pea on värske ja päevarütm veel valimata.
Suuremast väiksemasse - loe kõigepealt suurem kontekst, siis peatükk, siis tähelepanuväärsed laused.
Tegusõna teoks - otsi tegusõnu ja küsi, kuidas neid ise praktiseerida?

Paar küsimust, mida küsida istutades:
1. Mis sulle silma hakkas, mida märkasid?
2. Mida õppisid inimese kohta?
3. Mida õppisid Jumala kohta?
4. Mis väljakutse see lugu sulle esitab?

Garanteerin häid piiblilugemiselamusi ja viljakaid aegu veeojade ääres!

Teisipäev, 5. jaanuar 2010

Mehed ei vaja armastust

Mehed ei vaja armastust. Mehed vajavad austust. See on tema armastusekeel.

Tihti naised püüavad armastada oma meest, aga mees ei saa sellest aru. Sellel hetkel aga kui mees kogeb, nagu teda austataks, tahab ta naist vastu armastada.

Mõned viisid, kuidas austada
1. Vaata silma
2. Ütle "väga huvitav"
3. Ära arvusta teda (olgu ta sulle lähedal, kaugel, või pool-kaugel)
4. Planeeri vestlusi ja oma arvamusi ette
5. Vabanda, kui sekkud ta ajaplaani
6. Küsi nõu isegi kui see ei ole midagi väärt
7. Ära naera niisama

Oskate veel lisada?

Reede, 1. jaanuar 2010

Tiigri aastal lõvide ette

Arvatakse, et saabunud on tiigriaasta. Möödas on masundav 2009 ja ees seisab suure küsimärgiga 2010, mis esialgu veel veidrana tundub. Oi, kuis tahaks teada, milline see aasta saab olema ja kuidas seda elada.

Võib-olla peaks tegema nii nagu president öösel soovitas? Leppida just nüüd kokku, mis on need asjad, mida esimesena üheskoos ette võtame ja ära teeme.

Mõned hakkavad selle peale oma lähedastega tina valama. Teised vaatavad Hiina kalendrit ja ütlevad, et metalli-tiiger toob meil õnne. Tiia näiteks ei ole veel otsustanud, kas horoskoopi uskuda või mitte.

Mina ja mu pere läheme tiigrite asemel hoopis lõvide ette. Piiblis ju kirjas:

Jumal käsib päikest, et see ei tõuseks,ja paneb tähed pitseriga kinni;
tema üksinda laotab taevaid
ja kõnnib mere lainete peal;

tema teeb Vankri-, Varda- ja Sõelatähed
ja lõunapoolsed
tähtkujud;
tema teeb suuri ja mõistmatuid asju
ning otsatuid imetegusid.

Vaata, ta läheb minust mööda, aga mina ei näe,
ta käib üha, aga mina ei märka teda.

Teisisõnu. Jumal on teinud tiigrikujulise tähtkuju taevasse ja maa sisse tina, mida meie välja kaevame. Ja ei saa meie otsustada, milline saab olema see aasta. Saame vaid õigel viisil vastu minna.

Kuidas minna aastale vastu?

Esimesed kristlased heideti gladiaatorite areenidele. Need muudetud elude ja tuliste südametega usklikud seisid ja laulsid. Kuigi rahvas möirgas lõvidega üheskoos oli neil julgus ja vankumatu usk.

Nemad teadsid, et Jumal on see, kes tegelikult valitseb.

Olgu siis sinulgi jumalakartust ja mitte tühja unistamist kui see aasta kui kole kiskja su kallale tormab!

Mingem koos Jumalaga lõvide ette.