Märt kirjutab natuke

Ma ei tea, mis lugu on mul kirjutamisega. Vaatasin kümneaastataguseid kirjutisi, mis kuskil kodulehekülgedel üles riputanud. Sai nalja. Vist pidigi saama, aga ei tea, kas lugejad sellest nii aru said. Tean, et blogi olen ka pikalt pidanud, aga mida rohkem on lapsi, seda rohkem lausun asju eile ja mitte sulle.

Vähemalt tundub nii.

Puhkuse ajal hakkasin lugema ka. Ulmekirjandust. Ei teagi, mis mul viga on, aga kuidagi ei suuda keskenduda, kuigi väga tahan ja punnin ka. Praegu on pooleli Wellsi klassika "Nähtamatu". Jules Vernega koos kõrgele kiidetud, aga mina millegipärast mõtlen muudkui, et mida saaks paremini ja nii...

Mõtlen vist sisimas, et olen rohkem kui Ajak Irjanik. Ei ole ma ka päris misjonär või vaimulik mitte. Jutlustaja ka päris mitte. Aga ikka rohkem need kui saunaehitaja.

Sest praegu peaks edenema hoopis saunaehitus... mina aga siin kirjutan. Saadan postitusega tervitusi Böömale, kes sai raamatuga maha. Ta on juba suur poiss.

Politsei ja minu elu

Linna tuled

Linna tuled 1. osa from Linna tuled on Vimeo.

Valged kardinad

Viira naeratus

Videol on Viira naeratus, Noomi hääl ja Wilma suudlus. Oh sa mu meie naised.

Viira ja teised

Siin ta siis on. Meie esimene videotutvustus Viirast. Kingitus Jumalalt meie viiendaks pulma-aastapäevaks.

Soe viiner

Õhtuti on meil uued rutiinid. Mulle iseenesest rutiinid ei meeldi, aga väsinud lastele mõjuvad need turvaliselt ja rahustavalt.

Asi käib nii. Kõigepealt tuleb hoog maha võtta ja mitte-aktiivseid mänge mängida. Võib näiteks teha perega jalutuskäigu õues ja minna AK asemel Lätist saabuvat lennukit vaatama.

Edasi tuleb õhtusnäkk ja siis mähkmevahetus. Sealhulgas on hamba- ja kätepesu ning edasi juba roosasse tuppa. Greta tegi sinna lausa väikse kava.

Algul on Noomi süles ja Wilma pikali. Räägitakse natuke juttu, aga siis minnakse üle raamatu peale. Lihtsamad lood on praegu popid. Minul on lubatud improviseerida - aga mitte liiga huvitavalt, muidu läheb lastel uni ära... Ja siis lauldakse.

1 laul. Õhtupalve. Noomi voodisse.

Siis tuleb ta voodi vahelt pista oma käsi läbi, et ta saaks võtta sõrmest kinni. See on nagu soe rahustav viiner.

Siis tuleb veel laulda, üks ja kui vaja, teine lugu ka. Aga ennem ei tohi minna kui Noomi sõrmest lahti laseb. Selline see pereelu on.