Esmaspäev, 27. november 2006

Aitäh sulle!

Kallis päevik, see on minu esimene sissekanne. Ütlen otse välja: hakkan sulle kirjutama asjadest, mis mulle on olulised. Millele ma mõtlen rohkem kui muule ja võib-olla mille üle ei vaevle keegi teine. Kirjutan asjadest, mis mind üles tõstavad ja rivist löövad. Et olen inimene, siis anna mulle andeks kui mõni arutlus on liiga tundeline ja hinnanguline. Võta arvesse ka mu iseärasusi: olen osa vähenevast rahvusest - eestlane. esindan sellest vaid poolt mõtteviisi - mees. mõtlen kriitiliselt - tudeng. ja kõnelen asjadest, mida ma ei suuda muul viisil tõestada kui ainult oma isiklike kogemustega - usklik. Mu nimi on Märt Saar.

Ja aitäh sulle, anonüümne lugeja, et minu lugu loed. Tunnen end selle võrra väärtuslikumana. Ja vastutasuks sinu huvile tahan Sind julgustada elamaks igapäevast elu.

Järgmise postituseni!
m.s.

2 kommentaari:

Maria ütles ...

Minu ajurakukesed juba ootavad järgmist postitust! :)

Hannes ütles ...

Mina ootan ka oma ajurakukestega, kuigi neid on vähe.