Kolmapäev, 4. märts 2009

Minu naaber tapeti

Mitte kuigi kaugel minu korterist toimus eile samal ajal mõrv. Valgele lumele jäi verine tempel, kindlasti paljudele mällu igavesti. Suri 35-aastane mees, ja kolm noort sai vigastada. Noaga. Mõtlesin, et kas ütlen seda Gretale...

...sest nüüd on ka minu pere turvalisus mängus.

Nüüd pöial sügeleb kui hull, vist on kuri tulekul. Kuigi, eks kerge ole mõelda, et nojaa, asi toimus hilja õhtul 23:23. Siis normaalsed inimesed ju ei jõlgu! Või siis mõelda, et "seal ju küsiti suitsu". Normaalsed inimesed ei suitseta! Või et pussitajaks oli ju vang. Normaalsed inimesed ei kohta vange!

Või siis... see on ju Annelinn, ja lihtsalt väike orjameelne eesti.

Nojaa, on küll, aga ikkagi minu kodulinn. Ja naaber, kelle ligimeseks mind on asetatud. Mul on küll sant tunne. Hoia Jumal Eestit!

3 kommentaari:

Maria ütles ...

Me arvame, et oleme kaitstud ja meie lapsed on kaitstud. Mu lapse õpetaja rääkis, et ühel õhtul klassi lukutades avastas ta sealt narkomaani. Mõne minuti eest olid seal olnud lapsed ja pärast viimase lapse lahkumist oli ta korraks ära käinud ja tagasi tulles oli seal see mees kes keeldus lahkumast...
Koolide ümbrused on täis narkokaubitsejaid kes pakuvad kaupa ka esimese klassi juntsudele!!!
Brrr!!!

Maria ütles ...

Me arvame, et oleme kaitstud ja meie lapsed on kaitstud. Mu lapse õpetaja rääkis, et ühel õhtul klassi lukutades avastas ta sealt narkomaani. Mõne minuti eest olid seal olnud lapsed ja pärast viimase lapse lahkumist oli ta korraks ära käinud ja tagasi tulles oli seal see mees kes keeldus lahkumast...
Koolide ümbrused on täis narkokaubitsejaid kes pakuvad kaupa ka esimese klassi juntsudele!!!
Brrr!!!

Anonüümne ütles ...

mõelge loogiliselt, ükski narkodiiler ei paku kaupa lastele sest lastel pole raha et maksta selle eest