Oleme praegu 7-liikmelise grupiga naaberriigis Lätis. Mitte lihtsalt kui usufanaatikud, vaid kui noored, kes armastavad Kristust - kes ikka veel elab! Eile käisime Riia kesklinnas jagamas inimestega evangeeliumi.
(Millal sina viimati kuulsid evangeeliumi? Millal sina viimati kuulutasid evangeeliumi?)
Üks poistegrupp oli nurga peal mängimas kitarre, laulmas praeguseid läti poplugusid segatud iseenda omadega. (Järgmine nädal on neil esmaesinemine Black Taverna pubis). Tuli välja, et see tänavanurk oli nende lemmikkoht reedeõhtuteks chillimiseks. Mina ja Kirilin seisime nende ees, mitmekeelsed piiblid näpus. Ja kordamööda selle poistegrupiga jagasime seda, mis on meie jaoks kõige olulisem. Rääkisime Jumalast.
Poisse oli kokku 10. Jääb vist pikaks ajaks meelde nende kahe kuti nooruse elujõud. Nii julgelt rääkisid nad sellest, mis on nende jaoks olulisem ja kuidas nad Jumalaga on juba varem kokku puutunud. Jääb meelde nende igatsus läbi laulude. Ja jääb meelde nende elav reageerimine sellistele tõdedele nagu:
Jumal on strateeg ja tal on juba ammu plaan sinu eluks olemas.
Sa oled läbinisti loodud ülistajaks ja sa saad teha seda Jumalat ülistada ka läbi sõprade ja muusika.
Jumal armastas sind lõpuni loobudes oma ainsast pojast.
Nüüd siis läheme oma Juhtide Kooli grupiga vanasse linna Cesisesse. Ja jagame 200 leivapätsi kõigile, kes vastuvõtlikud on.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar