Esmaspäev, 6. juuli 2009

Parem on, kui puhkan

Sinine esmaspäev. Päev, mil paljud annavad sisse lahkumisavalduse. Päev, mil isegi olümpiavõtjad tunnevad end kaotajatena. Tühi ja uus algus võidukatele lõppudele.

Eelmine nädal tegime kaks laagrit kokku umbes 70 noorele. Jube lahe oli näha, kuidas ateistlikus ja postmodernses ühiskonnas üleskasvatatud noored nägid nädala lõpuks, et Jumal ongi olemas!

Väikeses Pala koolis, sealsamas kus bussitäis noori mitte-ammu-aega-tagasi surmasõitu tegid... otsustas 7 noort oma elu anda täielikult Jeesusele Kristusele. Väga paljud kuulsid üldse esimest korda Jumalast või tema lõputa loost.

Arvasin, et saame perega Tallinnas ka puhata. Samal ajal kui vähegi veel laulupeol evangeeliumi kuulutada, ameerika meeskondadega hüvasti jätta ja Suurele Markusele 30-ndat maakeraringi soovida.

Aga liiga väsinud. Liiga väsinud, et isegi oma naist armastada.

Täna ma puhkan. Tegevus, mida ma ei oska.

Kommentaare ei ole: