Reede, 13. juuni 2008

Jesus Camp

Sai minulgi see kultuslik film "Jesus Camp" vaadatud. Kuuldud lugude põhjal arvasin, et on midagi hirmuäratavamat.

Tegelikult arvan end arusaavat mõlemast poolest. Nii murelikust raadiomehest pimedas stuudios, kes ütleb mikrisse, et valitsust ja religiooni ei tohi omavahel segada. Ja et lapsi peaks kuidagi targemini kui otse-usu-poole kasvatama.

Ja samas sellest suurest lastetööd eestvedavast naisest, kes enesekindlalt evangeeliumi kuulutas ja kõiki lapsi elama julgustas. Ning neist vanemaist, kes ühiskonna hapuksmineku pärast lapsi kodus kasvatasid.

Eks kaamera ees näi paljud asjad imelikud. Mõtlesin, et kui ma seda usumaailma nii lähedalt ei tunneks, olnuks paljud asjad ebameeldivad mullegi. (pisarad, kehavärinad, lihtsakoelised tunnistused)

Üks mees mu kõrval ütles filmi lõpus, et tema arust oli tegemist ajupedofiiliaga.

Mispärast jäi peamurdmiseks mulle: kas on üldse võimalik olla evangeelne lastemisjonär, ilma et jätaks kõrvaltseisjale ajupedofiili mulje?

Kommentaare ei ole: