Reede, 22. august 2008

Olen ju ka julge

Panin Wilma magama ja jõudsin märjas rohus oma elule mõelda. Siis tuli meelde, et huvitav, kuidas ma 4 aastat tagasi siinsamas Soomes, üksiolles mõtlesin... (ma nimelt kirjutasin muhvimoodi endale kirju, siis ei olnud blogi).

(2004 aasta, 14.juuli)
"Roger (G isa) armastab mootorrattaid. Nagu väike poiss oma lemmikmänguasja. Ta tahab, et tema lapsed sellest osa saaksid. Ka Greta. Ja Greta on mõnikord temaga kaasa läinud, sõitnud koos temaga. Aga Gretal on igav. Talle kohe üldse ei meeldi mootorrattad, challenge ehk natukene. Greta kardab liiga palju. Ja ta muretseb. Auto sobib temale kohe kindlasti rohkem.

Aga Roger on mootorrattur. Ma ei teadnudki, et ta võiks olla mootorrattaklanni juht. Greta ei ole kunagi temast niimoodi rääkinud, ometigi on võimalik Rogerit sellisena näha. Mulle meeldib, et Greta ei uhkusta. Kuigi ta võib uhke olla küll. Fammu (G vanaema) on julge. Räägib julgelt. On julge. Kahju, et ma vastu ei oska rääkida. Olen ju ka julge."

Loen ja naeran. Hakkasin iseendale rohkemgi meeldima.

Kommentaare ei ole: