Grillmeistri põrgu

Viimasel ajal grillides olen mõelnud, et kuidas ikka Jumal näeb inimesi. Keeran sašlõkil külge ja vaatan kuidas söed põlevad.

Siis äkki kukub üks õige armas lihatükk resti vahelt läbi ja otse tulle. Ja kohe nii, et kahvliga ka ei anna järgi minna. Oi kui kurb tunne see on. Midagi nii mahlast ja head. See on keegi, kellele oled terve päeva või koguni nädala mõelnud. See on keegi, keda oled poest välja ostnud, keda oled teiste lihatükkide kõrvale asetanud, kelle eest oled pikka aega hoolt kandnud, ikka nii et keegi liiga ei saaks...

Minu plaan on, et ta oleks minu peolaual, aga tema, väikseke, lihtsalt kukub ja otse tulle.

Siis sain aru. Sellisena näebki Jumal meid. Ta ei taha, et keegi väikestest hukkuma peaks. Kuid ka hoolival grillmeistril on oma põrgu.