Teisipäev, 12. aprill 2011

Mulla lõhn

Kui lumi sulas, tulid meie aias esile mutiaugud. Ja kuna enamus naabritel on umbrohu asemel kasvamas tõeline muru, siis oli meie tagahoov nagu miiniväli. Mutionu on olnud väga aktiivne.

Sain jõudu ja võtsin labida kätte. Lapsed vaatasid liivakastis, kuidas isa kangelaslikult mättaid minema lööb. Pärast tundsin uhkust minagi.

Olen rõõmus, et keegi mul seda tööd ei soovitanud teha, aga mina ise, südame sunnil. Ja et mu jõud mutionust üle käis... Nüüd saan preemiaks mullalõhna tunda!

Lõunas ja lähisidas nii vist ei mõelda.

2 kommentaari:

reet ütles ...

Heh, meie majatagune aed on samuti põhjalikult läbi mutistatud. Meil on õnneks tublid mutitapjad kassid, eelmisel kevadel saime lastega lausa ühe muti surimätta ääres seista ja elu ja surma üle aru pidada, kuni mutt käpad rinnale risti pani, dramaatiliselt ohkas ja hinge heitis (mul oli temast ikka natuke kahju ka). Kas teil juba on tubli kass?

M2rt ütles ...

minu kaastunne.
kassid on kaugustes.
ootame kolmandat last.