Kolmapäev, 12. detsember 2007

Lehtsaar ja teised pakkusid ivasid...

Kallis päevik. Kirjutan sulle juba teist aastat. Tahaksin sulle sellest rääkida, et jälle sai midagi esimest korda tehtud. Sai korraldatud esimene juhtimiskonverents. Selle nimi oli IVA07.

Kas teadsid, et Tartus on 100 000 inimest?
Neist 40% on noored. (7-26aastaseid)
Kristlikke noortejuhte, kelleni aga kutse oli võimalik saata, oli 29!
Olgu, kui mõelda nende juurde veel 11 pühapäevakooliõpetajat...
...siis on neid juhte kokku kõigest 40...

40 juhti 40 000 noorele!

Öeldakse veel, et statistiliselt on tavaline, et tulevane juht kuni 27-aastaseni voolitav-koolitatav. Ja just sellepärast ka selline esimene asi nagu "IVA"... selleks, et need 40 ei oleks päris üksi, vaid et neil oleks maksimaalne varustus.

Üks inimene lahkus koolituselt aga sõnadega: "ma ei saanud ikka vastust! Ma ei saanud vastust, kuidas vabatahtlikke motiveerida." Ta pöördus oma küsimusega ka Tõnu Lehtsaare poole, ent ei jäänud ka tema öelduga rahule... ta ütles taas "ma ei saanud ikka vastust."

Viga ei olnud selles, et me ei oleks püünud või ei oleks suutnud talle vastata. Viga oli selles, et me olime jäänud liiga hiljaks... Ta oli naine, kes juba läheneb vanadusele. Kuigi ta küsis küsimusi, ei tahtnud ta õppida. Lasta end voolida. Ta ei olnud enam alla 27.

Kui me tahame, et noor linn Tartu, pluss teised Eesti paigad pääseksid, ja kvaliteetset tööd teeksid, peame me tegema endast kõik, et sünniks ka "IVA08" või midagi veel paremat...

tänud kõigile kõnelejatele ja osavõtjatele.
eelkõige aga õppijatele, järgmise generatsiooni juhtidele.
teile tõelistele tegijatele!

5 kommentaari:

Ott ütles ...

40 juhti 40 000 noorele? Natuke enesekeskne lähenemine pole?

Ma arvan, et 40 000 on vale arv, sest sa pead arvestama, kui palju 40 000 inimestest on kristlikud. Ja arvestama juhte, kes pole kristlikud, siis avastad, et neid juhte on palju rohkem. Lausa kümnekordselt.

Ja üldse, ma võin öelda, et paljud noored enam ei ole motiveeritud eesmärkidest enam, vaid pigem teistest inimestest.

m2rtsaar ütles ...

ma kõnelen praegu Otiga, kes sõitis minust Kaubamajas trepiastmetega mööda, ilma et oleks pannud mind tähele:) aga olgu, neelan oma solvunud haavaklimbi alla:)

sul on õigus kui ütled, et juhte on rohkem (oled ju sinagi varsti loodusõpetaja). aga 40 000 noort ei vaja minu kaalumiste järgi juhtimist mitte esmajärjekorras looduse, vaid Kristuse juurde. mulle tundub, et sa osati oled minuga nõus. millega aga nõus ei ole, on minu motiivid.

sellest ilmselt siis ka minu enesekeskne (või peaks ütlema Kristusekeskne?) toon.

aga see, mis sa viimase asjana ütlesid... et noored on motiveeritud pigem inimestest kui eesmärkidest, on väga huvitav! Ott, mida sa selle all täpsemalt mõtled?

PS. nii palju kui ma sind tunnen, usun, et sinus on üsna metsik juhipotentsiaal! tänud kommenteerimast. arvasin, et sa enam seda blogi ei loe.

Ott ütles ...

Märt, vabandust, et sind ei märganud. Ma olen niimoodi põrutanud x+n arv inimestest, nad on ka natuke solvunud minu peale. Alati, kui tänava peal käin, siis olen kuskil alati oma mõtetes sees ja märka teisi, lisaks tihti kõrvaklapid öörgavad peas ka.

Aga see mõte ka.
Olgu, inimesed alguses tulevad organisatsiooni või pundi inimeste seltsi, sest neil on mingi eesmärk. Algusel minnakse seepärast aga hiljem jäädakse pundi inimeste hulka, sest nad on mingi hetkel lähedased ja aja jooksul asenduvad eesmärgid inimestega, sest me elame rohkem teistele, kui iseendale.

Vaata, kasvõi oma tütart.
Kui sul on valida Kristuse ja tütre vahel, mida sinu isasüda siis ütleks...

Ott ütles ...

P.S. Märt ma loen küll su blogi, alati lugenud. Ma olen lihtsalt vait vahetevahel.

m2rtsaar ütles ...

jo Ott. sa küsisid just usklikult küsimuse, et kust läheb tema usu piir. "kas laps või Kristus." (piiblis üks samasugune keiss, lõhnas selle järgi et taheti last ohveredada)

tegelikult ei ole küsimus üldsegi negatiivne. sa küsisid, keda ma rohkem armastan, kas Wilmat või Kristust?

ma tahan, et see oleks Kristus. aga eks seda tea Greta kõrvaltvaatajana paremini vaadata ja vastata...

aga paar väidet veel:
1. ma ei kavatse oma usku Wilmale peale suruda. aga ma kavatsen Wilmat suunata ja aidata Kristuse kaudu Jumalani nii targasti ja kannatlikult kui oskan.

2. Jumalal ei ole halba plaani laste jaoks. Kristus ütles ju jüngritelegi, et lastel on inglid, kes vaatavad Tema palgesse! ja ta ütles, et meie -- mehed, kes arvame, et oleme suured -- peame saama laste sarnaseks, et üldse tema juurde saada.