Juuksur klõpsis kääridega mu juustes... klõps-klõps-klõps. Tema töötas, mina istusin. Tema inimene, mina ahv. Vähemalt nii ma tundsin.Teatavasti on meeste jaoks töö ilgemalt tähtis. Kui naisi tutvustatakse seltskonnas läbi suhete, siis mehi läbi tööpositsioonide. Kes mis ametil, mida õppinud, mida ära teinud.
Kui naised komplimenti tahavad teha, siis peaksid nad just mehe tööd kiitma (mitte rääkima mingisugusest "armsusest" või "iludusest").
Mehele läheb tema töö korda, sest töö annab talle väärtuse. Kui ei, siis tunneb ta end maru kehvasti. Sest tegevus mõõdab tugevust.
Olen seda loodusseadust näinud ellu rakendumas ka oma isa peal.
Ühel hallil päeval ta koondati ja mis mul mudilasena sellest meelde jäi, oli see, et ta oli maru kurb. Seisime kahekesi keldris, nokitsesime millegi kallal. Mina seisin ja vaatasin oma elu suurimat kangelast. Tema aga ohkas, ja palju kordi. Nagu apokalüpsis oleks tulemas...
Töötan, järelikult olen olemas.
Kes ei tööta, see ei söö, ütles Augustinus korduvalt.
Võib-olla on sel mingi seos jumaliku kingitusega? Et vaevaga pean ma põlluharimisest sööma kogu eluaja?
Põlluharimist igatsen minagi, sest tudengina saan veel enamus-ajast pro-bonosid teha. Raha järgi olen püüdnud joosta nii vähe kui võimalik...
Aga millegipärast on heategevusliku tööga niimoodi, et see on nagu mari tordil. See on rohkem ilustuseks, kõrvalmaitseks, luksuseks. Probleem on aga selles, et minu tort on nagu kokkupressitud marjatort, üleni pro-bono!
Ja selle asemel, et ma tunneksin end Ema Teresana, maailma-päästjana, tunnen end nagu isa keldris. Et kui ma raha nii palju kui teised ei teeni, siis ma midagi väärt ei ole. Miks see nii on? See kõnnib mu kannul nagu needuslik ahvivari.
Kas tõesti: Inimene-Töö=Ahv?
"Klõps-klõps-klõps," kõlasid juuksuri käärid muretult.
2 kommentaari:
... kui ehk anda mõistele "töö" laiem definitsioon ja mitte siduda seda väärtust niivõrd rahaga... siis ehk oleks hea enesetunne paljudele paremini kindlustatud.
... ja kui ma ei eksi, siis ma loen Piiblipäevade peakõneleja blogi hetkel:) Nii et, mis on töö?! ;)
Autš. Ma õõnestan vist enda ethost:)
Aga sinu mõte asjade ümberdefineerimisest on väga oluline ja tervislik!
...Mulle tundub, et selleks, et midagi ümber defineerida, on vaja väga jõulist kujundit/metafoori. Sest mõte töö ja raha võrd(väär)susest on ikka väga kinnistunud (nii minus kui meie kultuuris)!
PS. Kas ma juba ühes postituses kirjutasin, aga raamatus "BlueLikeJazz" kirjutab autor sedasi, et sõjaline terminoloogia meditsiinis (ala "haigusega võitlema") on teinud rohkem kahju kui haigused ise. Sõnal on jõud.
Kuidas peaks siis mõtlema?
Postita kommentaar