Pühapäev, 23. september 2007

Toolile istub Hunt Lammas!

Pisut küll hilinenud kellaajal, aga siiski... istub blogitoolile Viljandi Maakonna haiglas sündinud titt. Nüüdseks on temast sirgunud preili, kes ütleb, et on Hunt Lambanahas, või Lammas Hundinahas, kes kardab saada lastetuks emaks, litsiks ja ämmaemandaks. Teretulemast toolile, Hunt Lammas!

Kes sa oled?
Ma arvan, et sellele küsimusele saan ma vastata üksnes sellise sõnastusega, et "Ma arvan, et ma olen...". Ma arvan, et ma olen vastavalt olukorrale kas lammas hundinahas või hunt lambanahas. Hetkel olen keskkooli lõpusirgel, ees ootavad ülikooliaastad ja loodetavasti talutav elu. Mõned ütlevad, et ma olen täielik värdjas, teised jälle, et ilma minuta ei kujuta nad enam oma elu ette, sest aastad sõprust on neile kalliks saanud. Nii et ma oleks üks värdjalikult hea sõber neile, kes viitsivad mu okkalise kesta alla vaadata ja mind omaks võtta tükkis selle kestaga? Olen igavene tõeotsija, rõhutute eest võitleja ja maailmale näkkunaerja. Vahepeal pisarsilmi räuskaja, vahepeal naerulsui kilkaja.

Kuidas sa sündisid?
Oli aasta 1988 ning käes veebruarikuu viimane päev - päike paistis, linnud laulsid ja oli igati kena päev ning minu ema tundis, et õige aeg on käes. Sündisin Viljandi Maakonnahaiglas kell 12 päeval ja olin harukordselt inetu ja laisk väike titt, kes ei viitsinud isegi korralikult karjuda.

Sinu pere ja muud loomad?
See on raske küsimus, sest mu perekonnaelu on alati olnud üsna traagiline ja raske. Olen iseendale perekonna eest. Mul on ema ja vanaema ja vanaisa on nüüd juba Liiva-Hannuse juures. Loomi on mul alati olnud ja armastan loomi üle kõige. Mäletan, et lapsepõlves oli mul sakslase-collie segu koer Inga, kes mind kohtles kui oma kutsikat. Hetkel on mu elamise üks segavereline saksa lambakoer (tema passi peal on kirjas, et SLK sugu), kiisu, tšintšilja ja kolm hiirt. Ilma nendeta ei kujuta oma elu ettegi, tahaks veel ühte kassi võtta, et Kiskal oleks seltsi. Tulevikus soetan oma maja ning täidan selle loomadega, seda lubasin ma endale juba lapsena. Olen ise ka loom, suur ja kuri põhjamaa hunt.

Millest oled (olnud) sõltuvuses?
Olen sõltuvuses hapukurkidest, raamatutest ja kahjuks arvutist. Ma kirjutan arvutisse, vaatan filme arvutist, suhtlen arvuti kaudu ja lahutan meelt arvutiga. Õnneks olen pääsenud kohvisõltuvusest, suitsetamisest, narkootikumidest jne. Veel olen sõltuvuses oma sõpradest, nad on nii kallid ja olulised mulle. Seksist, šokolaadist ja muinasjuttudest ei hakka ma üldse rääkima.

Räägi üks kurb lugu.
Ilma vereta ei lähe kohe mitte? Üle-eelmisel aastal olin ma täiesti ahastamapanevas olukorras. Mu vanaisa, kalleim olend, oli surnud ja surnud väga kohutavat surma. Tema matustest oli möödas ainult napp kuu aega, kui vanaema ootamatult hospitaliseeriti - kahtluseks ajuvähk, kuna ta peast leiti mingi moodustis. Ma mäletan, et ma lebasin oma ahiküttega korteris elutoas vaiba peal maas, tuba oli kütmata ja tihkusin haledalt nutta, sest ma kujutasin ette, et mind ootab ees üksindus, et sureb ka mu armastatud vanaema, kes on mulle alati rohkem ema eest olnud. See meeleseisund on mul siiani silme ees - üksindus, kare vaip, jahedus, agoonia, hirm ja üksindus. Siiamaani kardan ma kõige rohkem seda, et mu lähedased sõbrad või perekond sureb ja ma jään üksinda, juurteta siia maailma.

Lemmik raamatutegelane?
Kas ma pean tõepoolest valima nende vahel? Kas ma kolm võin võtta? Dolores Price, Wally Lambi raamatust "Vaalad", Martin Eden, Jack Londoni raamatust "Martin Eden" ja Indrek Hargla raamatutest meeldib mulle pan Grpowski.

Millised laulusõnad on sul peas?
Eesti hümn? Tegelikult taban end sageli lauludele kaasa laulmas, ütleks, et peas on sajakonna laulu sõnad.

Kes sind närvi ajab?
Lollid ja väiklased inimesed. Tähendab, ma olen ka ise loll ja väiklane, teatud olukorras on kõik inimesed lollid ja väiklased, aga on ikka teatud asjad, milleni mina ei küündi ja ei hakka kunagi küündima. Ajab närvi, kui inimesed panevad mulle süüks asju, mida nad ise märksa suuremal määral teevad või süüdistavad mind iseenda võimetuses ja küündimatuses. Sellise asja eest ei oska end kuidagi kaitsta kah. Noh, üldisemalt võttes ei meeldi mulle joodikud, litsid, loomavihkajad ja harimatud inimesed. Kui ma ütlen inimesele ikka "Fitzgerald" ja tema küsib, et "kas see on mingi sakslane või?", siis tekib tahtmine ägada.

Kelleks ei taha saada?
Tugitoolifilosoofiks. St inimeseks, kes ise ei ela ja midagi suurt millestki ei tea, ainult raamatutest loeb asju ja siis targutab. 75-aastaseks töötavaks naiseks, kes ootab 80ndal eluaastal saabuvat pensioni. Lastetuks naiseks. Litsiks. Ämmaemandaks. Kuulge, lihtsam oleks küsida, et kelleks ma tahaks saada!

Mõtle välja 2 tõde ja üks vale enda kohta.
* Ma suudan mõttega lugeda ööpäevas umbes 2000lk ilukirjandust, aga peale seda ei taha raamatuid nädal aega näha ka.
* Ma tahan USAsse elama kolida.
* Ma tahaksin olla nii rikas inimene, et ei peaks päevagi raha nimel tööd tegema.

Järgmine külaline on üks naine, kes luges ajalehte ja leidis sealt tütre. Ta ütleb, et tema elu on Lugu ning hoolimata enamuse arvamusest usub, et ka ilma sõltuvusteta on võimalik end hästi tunda. Elame näeme!

Sinagi oled oodatud istuma toolile... aidates sellega Märdil võidelda tema minakesksuse vastu ja rääkides maailmale, mis sorti inimene oled sina. Et pühapäevatoolile pääseda, loe postitust "Aidake mul blogida!"

Eelmised pühapäevad:
Toolile istub Legendi Maria!
Toolile istub Luule Liana!
Toolile istub Taskurätiku Maria!
Toolile istub Trak Peeter!
Toolile istub Kala Kats
!
Toolile istub Eesti Naine!
Toolile istub Pirita Ott!
Toolile istub Kopteri Anniki!
Toolile istub Beethooveni Kristi!

Kommentaare ei ole: