kolmapäev, 17. oktoober 2007

Mängurlusest

Vist ei ole saladus see, et küllalt on inimesi, kel mängurlusega probleeme. Eriti võitlushimulistel meestel. Kes ragistab kasiino kangidega, kes panustab hobustele ja kes mängib kodus üksinda arvutiga. Aga kohe tõsiselt-tõsiselt, eluga.

Nii palju kui olen suutnud end ise analüüsida, tean, et kaldun ka ise fanatismi. "Ja ainult üks samm fanatismini ongi," ütleks vend Peep seepeale. Ilmselt pean siis oskama endal silma peal hoida.

Mäletan, et niipea kui hakkasin Gretaga rohkem läbi käima, jäi minu sõber nimega arvuti kuidagi tahaplaanile... hakkas tunduma see mängimine ka kuidagi lapsik. "Mingi poisike oled või," mäletan oma isa mind ikka aeg-ajalt torkimas.

Samas olen viimasel ajal tabanud tuttavaid (abielu)mehi ikka ja aeg-ajalt võtmas ka endile ruumi (on see võimalik tegelikult?). Diablo2 või Sims2 näiteks. Neid kahte sõna nimetades tulevad kahtlemata mõnel lugejal mõnupisarad silma...

Ma ise astusin ka ise hiljuti ühe saatusliku sammu. Läksin Annelinna Selveri ja leidsin keset venekeelseid CD´sid ühe eesti keelde tõlgitud RPG (role-play-game) mängu nimega "Kangelaste Lahing". Kas see mitte ei kõla võidukalt?

Maksis see 99.- ja mitu õhtupoolikut. Ja Greta küsis teisest toast: "Mis naisehääled need on?"

Aga need ei olnud mingid naisehääled, ma lihtsalt tapsin luukeresid.

No, ja eks see luukereke ei tulnud mitte CDlt, vaid pigem minu isiklikust salakapist.

Kui aga kellelgi on huvitavamaid kogemusi mängurlusega, siis kindlasti kommenteerige. Loen mõnupisaratega.

7 kommentaari:

Ott ütles ...

Mulle isegi meeldivad RPG.
Kasutan julmalt torrenti süsteemi, et saada rohkem mängu aga kuna ma kasutan Ubuntud, siis 90% mängudest ei tööta mu operatsiooni süsteemi peal.
Aga natuke vaeva ja ma sain tööle "Neverwinter NIghtsi" tööle.

Samas, viimati mängisin ma seda vist poolteist kuud tagasi. Ja kui mängin, siis mängin tavaliselt ühe õhta ja maniakaalselt. Elan oma musta masendust seal välja. Aga nüüd on muutunud ka, ma olen hakanud aina rohkem ja rohkem filme pannud tõmbama. Ja kui tuleb mingi endase-kadumise-hetk, siis vaatan lihtsalt filme, mis on täitsa nauditavad ja mitmekesisemad, kui tavaline arvuitmäng. Üldsegi, ma kaotan kiirelt huvi arvutimängude vastu, sest tihti hakkab asjad mõttetult korduma.

Maria ütles ...

Mina olen sõltuvuses viimasest kahest Need For Speedist.
Kaks viimast mängu on korduvalt peaaegu lõpuni mängitud ja siis lõpuks ka üks kord mõlemad päris lõpuni. Miks korduvalt? Sest mu kallis kaasa on suutnud terve mängu ja save gamed maha lasta vahetult enne seda kui ma juba peaaegu lõpumängus olen. Aga ma tean miks ta seda teeb ;)
Sest nendes mängudes olen ma tast lihtsalt peajagu üle!!!
Aga mängin õhtuti kui lapsed magavad ja ikka poole ööni. Samas kui mäng saab läbi, mis minu puhul juhtub liiga kiirelt, siis ma ei mängi pikak aega midagi. Vahest ehk mõnda ajuvaba mängu pea tühjendamiseks mõtetest.

Rääkides kasiinodest. Olen seal veetnud päris palju aega. Mängimas olen suht vähe käinud, kuid see eest töötasin seal.. Ja nendest tüüpidest kes seal mängimas käisid.. no neist võiks kirjutada raamatu... Ärimehed, inkassofirma boss, narkarid, kloun, pensionärid...

Maria ütles ...

Kommentaari ülespanek oli umbes sama põnev kui misiganes mäng. Lihtsalt ei õnnestunud mul blogtree ribaga seda siia üles saada...

m2rtsaar ütles ...

Ubuntu, mul ka, mul ka!

Maria, jälle suutsid üllatada! Kuid ju Viiol juba kasiinoelust raamatu kirjutanud. Oled lugenud, oskad seda kommenteerida?

Kas naised käivad ka kasiinodes?

Soome pensionärid küll, ja on maniakaalsed. Kindlasti ka Eestis on hulle bingolisi.

Bingo! Bingo! Bingo!

maqrada ütles ...

games.asobrain.com

Maria ütles ...

Naised käivad ka kasiinodes. Küll vähem kui mehed. Viioli raamatut pole lugenud kahjuks. Aga pensionäridest on just naised need kes kasiinos käivad. Võibolla on see seotud sellega, et naised elavad lihtsalt kauem?

Aga üldiselt on kasiinotöötajatele enamus kundesid nägupidi tuttavad. Paljude kohta tead ka tausta.
Seda tead töötajana aga kindlasti,e t kes annab head jootraha ja kes mitte. Sellele vastavalt ka teenindus.

Aga no näiteks on igal kasiinos käial oma lemmik aparaadid. Ja nad üldjuhul võtavad sealt ka raha välja palju.
On mitut eri sorti mängijaid. On neid kes tulevad panevad on paar kroonist münti aparaati ja siis pm ei võida suurt midagi. Teinekord saad neile 25 eeku välja laduda. Aga nad ei kaota ka. Kuid kasiinodes on võiduvõimalus ka ühe mündiga. Suvaline panus võib võita jackpoti.
Tean lugu kus Narvast Tallinna tööd otsima tulnud mees pidi koju tagasi minema kuna teda oli petetud. Enne lahkumist otsustas ta viimase raha kasiinos maha mängida, et rongi jaoks aega parajaks teha. Ja võitis peaaegu milli.
Siis on veel tüüpe kes tulevad mängivad suurelt ja võidavad ka suurelt. Suuri võite saad üldjuhul ainult suuri panuseid tehes. Kuid milline on kasum? Raske öelda. Tegelikult teavad kasiino töötajad alati palju sa raha masinasse paned. Kuidas? Ma sellest siin ei räägiks.

Ja siis on olemas tüübid kes tulevad uksest sisse ja ükskõik millise masina taha nad ka ei lähe nad võtavad sealt välja võidud. Ja mitte väikesed.
Üldjuhul näed sa neid korra või paar veel samas kasiinos, kuid nad mängivad ikkagi maha vähem raha kui sinna sisse panid.

Ja siis on sellised tavalised tüübid, kes vaikselt tulevad, panevad oma 100 eeku masinasse, mängivad selle maha või võtavad sama summa välja ja lähevad koju ära. Neid näeb suht harva.

appi.. kus ma jälle kukkusin lobisema... Küsi ainult ja mattud sõnadelaviini alla...

Ott ütles ...

Ja Märt.

Palju õnne.