Kolmapäev, 31. oktoober 2007

Vaja on 490+ uut kirikut (ruttu!)

Aknast paistab poolik valge kuu. Ja umbes kümne korteri valgustatud kardinad. Minu ümber on pool Tartu linna, olen 40 000-pealises Annelinnas. Minu korterelamus on tsirka 270 inimest. Minu püstakus elab lisaks minule, Gretale ja kohe-väljuvale tütrele veel:

1. esimese korruse vanamees
kellele ei meeldi esimesele korrusele pargitavad jalgrattad ning kes koristab väga hoolikalt veega oma trepikoda. eriti jalamatti.

2. teise korruse asotsiaal
kes oli nõukaajal väga usin naine, talle anti tasuta korter. ja ta on kasvatanud üles vähemalt ühe poja. ta viib solgiämbriga prügi välja ja küsib aeg-ajalt suitsu.

3. kolmanda korruse õigeusklik venelane
kes alguses jättis väga pahura mulje, aga mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et ta hoolib lihtsalt rohkem kui vaja. tal on mingi diil soomlasega ja keldriga. ning ükskord värvis ta huuled punaseks.

4. neljanda korruse skypija
kelle arvuti on üsna ukse lähedal ning kes istub skybis rohkem kui mina.

5. viienda korruse noor pere
mille liikmeteks on vaikne ja pisut ebaviisakas prillidega isa. natuke ribadeks töötanud noor ema. kaks last, keda sõidutatakse ühe korralikuma käruga (mis on keldris) ja teise, mitte-nii-korralikuga (mis on viiendal). neil käivad sõbrad külas öösiti.

Oma naabreile mõeldes olen oma lähima tiimikaaslasega, Christopher Lee Brockiga, ikka arutanud, et kui suur on meie tööpõld. Oioi, ikka suur! Kuna meie missiooniks on olla kirikute õnnistajaks. Ja et me usume, et iga inimene on kutsutud olema osa kristlikust kogudusest (ehk Kristuse ihust)...

...siis oleme arutanud ka sellest, et kui palju on vaja Eestisse, Tartusse ja Annelinna uusi kirikuid.

Kõrvalmärkusena tuleb öelda seda, et Chrisi isa on olnud vähemalt 6 koguduse rajajaks. Siis läks töö ülejõukäivaks (selles vaimumaailmas on ikka igasugu rünnakuid), ja nüüd, selle tulemusena, on ta rekkamees. Aga üks vili jäi mahlasena alles -- Chrisist on südamelt saanud samuti kirikurajaja.

Ja oleme siis koos arvutanud.

Kui statistika järgi on elujõuliseim kogudus 200-liikmeline, siis läheb Tartusse vaja vähemalt 490 uut kogudust. (100 000 - 490*200) Praegu on peaaegu elujõuliseid kirikuid 10.

Ja kui Annelinnas on 40 000 elanikku, siis siia on vaja kõigest 198 kirikut. (40 000 - 198*200) Praegu on Annelinnas olemas kaks kirikut. Kahjuks käib neis mõlemas tugevalt alla 200 inimese...

ja veel:
Aga kas te teate, kui palju on eestlasi Helsinkis?
Õige vastus: 20 000 - 30 000
Neile pole suunatud ühtegi eestikeelset kirikut.
Aga vaja oleks umbes 100-150.

Ja veel:
Aga kas te teate, kui palju on eestis venekeelseid inimesi?
Õige vastus on: ligi 400 000
Ja seda arvu, kui palju peaks olema juhte, kes tõusevad ja lähevad, et aidata neil leida püsiv suhe Jeesuse Kristusega, ma ei julge mõeldagi.

- Siin on järelemõtlemisruumi nii rekkameestel kui pastoritel.
- Eriti aga minu blogilugejatel, kes alles oma kohta otsivad.
- ja palun palvetage ka minu ja Chrisi pärast.

9 kommentaari:

kukupai ütles ...

Helsinki kohta niipalju, et eestikeelseid jumalateenistusi peetakse Alppila kirikus, peab Tuuli Raamat-Haapakoski. Nii et on ikka küll, aga iseasi, kui palju seal kohal käiakse.

m2rtsaar ütles ...

Alppila. Selvä.

Ray D. Noper ütles ...

490 kirikut juurde Tartusse ?

Lahe, saaksite igale mittepühapäevakristlasele oma kiriku.

Aga eks sa ise ole ka kerge pühapäevakristlane, mis ? Millal sa viimati mõne inimese Jeesuse juurde viisid ? Või oled valiv, selline "kohvikukristlane", valid ainult parimad palad ?

Maria ütles ...

Päris intrigeeriv teema. Kuid kas tänapäeva infoajastul poleks mitte mõtekam rajada E-kirik? Kui mingi % inimesi jätab sompus ilma või liikumisvõimaluse puudumise tõttu pühapäeval kirikusse tulemata, siis tekiks neil võimalus telesilla kaudu ju kohal olla.
Kasvõi läbi Skype või MSNi või teab mille veel.
Ma mõtlesin siin, et tuleks isegi teinekord sinna teie kirikusse kuulama ja vaatama. Istuks vaikselt kuskil pinginurgal ja kuulaks. Kuid te asute Tartus...
Ei ma ei lähe kuskile mujale kirikusse. Ja Tartusse sattumise tõenäosus ja siis veel seal olles kirikusse sattumsie tõenäosus on liiiga väike!!! Minu puhul.
Kuid pühapäeva hommikul lülitaksin ma ehk sisse mingi kanali ja kuulaks ja vaataks (kasvõi hästi natukene).

Ja veel... Ilma kirikut ehitamata, saad sa ju viia inimestele oma sõnumi koju kätte. Kui erinevad võrkturunduste üritused toimuvad igal pool kodudes nii, et sõbrannad kutsutakse kokku ja vaadatakse potte ja panne ja meigistaffi.. ning raamatukogu buss ja postibuss ja pangabuss käivad külades, siis miks ei võiks kaugematesse küladesse ka kirik ise kohale minna?
Võibolla see kõik toimib. Arvatavasti ma lihtsalt ei tea seda. Aga kui minu vanaema veel elaks, siis ta võtaks sellise pakkumise küll vastu. Loomade kõrvalt ju eriti kuskile kaugele minna ei saanud, aga kirikus oleks ta jumalasõna kuulamas käinud küll. Lihtsalt aega polnud nii palju.

Ott ütles ...

Ohjah, tegelikult olen ma ilgelt väsinud, seega ma võin öelda asju, mis ei või mitte sulle, Märt, meeldida.

Inimestele ei ole vaja 490 kirikut.
See oleks suhteliselt mõttetu.

Aga see eest oleks vaja inimestel eesmärke, turvatunnet ja soojust. Vaata ringi tegelikult. Kui palju on inimesi, kes seemiselt tegelikult kisavad ja röögivad ja soovivad kõigest elada aga nad ei ütle selleks midagi välja, sest pole inimesi kellele öelda.

Kummitavad mormoonid Raekoja platsi peal, kes ütlevad, et nad on jumalast saadetud ja sa vaatad nende peale ja mõtled, jumal tänatud, et ma pole nii loll ja hülgan oma sõbrad ja lähedased seepärast, et mulle on üksinduse hulluse läheduses löönud mingi mõte pähe ja lõpuks tehtud ajupesu.

Isiklikult ütlen, et mulle pole eriti kirikud meeldinu. Külmad, suured, kõledad. Olgu nad uued kirikud või sajandeid vana. Kõigis kajab tühjus vastu, mitte soojus. Ja alati kirikusse sisendes tekib mul küsimus, kui jumal oleks olemas, kas ma peaksin kahetsema seda, et ma olen inimene ja kas ma peaksin elama oma elu raamatu järgi, mitte oma südame järgi ja kui ma peaksin seda tegema, kas ma ei tohi tolereerida sellisel puhul inimesi, kes on erinevad (usklikud, orientatsioonist jnejne).

Ja üks mõte tegelikult vaevanud tükk aega mind, mida pole eriti tahtnud välja öelda, sest see solvab tegelikult paljusti teisi. Nagu ma olen aru saanud, et täiskasvanu oskab endale lihtsalt paremini valetada, kas pole ka nii kõigi maailma erinevate usklikutega? Et ka nemad valetavad iseendale, samal ajal on neis mingi väike osa, mis keeldub uskuma seda ja nad tajuvad seda aga ignoreerivad seda.

Maria ütles ...

Ott.. sinu kommentaaris on nii palju tõtt seekord. Kummaline, et keegi tleb välja asja mida sa tegelikult nagu tead, aga ei ole seda kunagi sõnadesse pannud.
Ott! Ma alustan tänu sinu sõnadele päeva hoopis teisti!!!

m2rtsaar ütles ...

aitäh teile vastukaja eest!
ja samas olen ma rõõmus, et see, mida mina pean oluliseks teemaks - on ka teie jaoks oluline (muidu te ju ei oleks kommenteerinud?), tõsi, teisel viisil.

eks natuke tekitavad trotsi ka teie arvamused, aga samas, isegi kui tahaksin olla kõigi nende kirikute taga, ei saa ma mitte vastata meie - usklike - kõigi eest. soojust ja armastust võiks tõesti rohkem olla.

mul on küsimus Rayle:
kui ma sinust õigest aru sain, siis su küsimus oli lisaks isiklikule torkele, midagi enamat. ma täpselt ei tea mida vastata, sest see ei ole ju sinu päris küsimus: kui super usklik ma olen. mulle tundub, et sinu küsimus on midagi enamat. aga ma ei tunneta ära, mis täpselt...

Ray D. Noper ütles ...

Minu küsimus on laiem programm otsimaks religiooni.
Hetkel olen ma sunnitud ateist - mulle pole veel suudetud selgeks teha, milline usk on see õige. Sellega seoses hõikan ma välja, et - palun, tulge, tutvustage... Võtan usukuulutajad viisakalt vastu (kuni nad viisakalt käituvad) ja kuulan nad ära, esitades küsimusi nende osade kohta, mis ebaselgeks jäävad. Senini pole keegi seda julgenud teha... Kristluse vaatenurgast on seega "kristlased" jätnud mind põrgu valda ? Kas see ongi hea kristlase käitumine ?

Anonüümne ütles ...

Ja veel:
Aga kas te teate, kui palju on eestis venekeelseid inimesi?
Õige vastus on: ligi 400 000
Ja seda arvu, kui palju peaks olema juhte, kes tõusevad ja lähevad, et aidata neil leida püsiv suhe Jeesuse Kristusega, ma ei julge mõeldagi.
'
Venelased on,muide,väga religioossed.Eestlastega ei anna võrreldagi.Isegi kõige leigemad käivad kirikus asjatamas,kui neil miskit häda on.