Istusin Londonis, Camptoni väikese korteri voodiserval. Oli aeg magama minna... Siis tuli meelde, et volla! Tartus lõppes äsja ju GoingUPi afterparty ja mind seal polnudki. Saatsin uuriva SMSi, et teada saada, kuidas on läinud... ja vastusena tehti mind Kadedaks!Nimelt kirjutas mu õemees Craig Hamer vastuseks, et "...Risto was awesome!..."
Sisse tuli selline kruttiv kruvi. Mõtlesin, et millest see tunne ja taipasin, et olen ta peale ikka ilgelt kade. Mina olen ju see, kes peaks olema kõnelejana awesome, mitte Risto. Kel tüüpiline perekonnanimi: Tamm.
Tulin kadedusega Eestisse ja esimesed sõnad, mis kõikjalt kuulsin - kui Eesti suurima regulaarse noorteürituse kohta järelpärimisi tegin, et "Risto oli ikka mega". Või siis "super". Või siis "eriti hea!". Ühesõnaga, mind muudeti kadedaks...
Lisan sellele postitusele ka video, kus Risto räägib. Vaata ja anna oma hinnang. Mehe jutt on konkreetne, humoorikas ja tabavalt inimlik. Ta räägib ühest valusamast teemast ja selleks on: autoriteedid. Kõnesituatsiooni teeb keeruliseks ka see, et ta ise on pedagoog ja seetõttu mitte just parima reklaamnimetusega.Aga ta on hea!
Peale selle. Üks viis, kuidas oma kadedusest lahti saada, on avalik tunnistus ja kiitus selle inimese suhtes, kelle peale sa oled kade. Vähemalt nii ütleb Andy Stanley raamatus "It came from within."
Vaata ka:
Fotod hooaja viimasest GoingUPist!
2 kommentaari:
Jep, Risto ruulib igas asjas , mida ta teeb. A sa ära kadesta teda (Heas ega halvas mõttes), sest temasarnased ongi loodud teisi inspireerima ja innustama, valgust jagama.
6nneks on minu kadeduseuss pisemaks muutunud. aga Ritsik, sinu blogi lisan ma selle kommentaari p2rast oma 88kapiraamatuks:)
tore, et enesest m2rku andsid!
Postita kommentaar