Reede, 18. mai 2007

Mõned müüdid raadioinimese elust

Ärkad üles. Vaatad värisevat mobiili. Kell näitab 5:00. On aeg kummitarzanlikult voodist välja krapsata ja kardinad eest tõmmata. Esimesed päevased tegevused ära teha, valida kõhutunde ja esmaste emotsioonide järgi oma lemmik-CDd ja jalutada stuudio poole.

Niimoodi algab päev hommikuprogrammis.

Postkast on oluline. See, puidust, lukuga... Sest sealt saad esimese teabe sellest, millist kirjandust on su kuulajad tänasel päeval juba lugenud. Saad teada, millest kõneled ka ise, kell 7:30, sest siis on Postimehe tutvustus.

Autod on udused ja härmas. Nagu auto seal Titanicus. Jalutad neist mööda.

Kevadel on loodus džungel. Ütlen seda korduvalt oma kuulajatele. Et rumalad on need eestlased, kes lähevad kevadet nautima lääne-euroopasse, ega oska näha meie endi keskel ärkavat loodust. Sest, kes 5:30 on keset nõukaaegseid kortermaju, teab hästi, et siis on linn tõeline džungel! Linnud jahutavad kisakooris võidu mune.

Ja jõuad stuudiosse. Lööd vähemalt kümme masinat põlema. Kuulad esmakordselt oma häält, ja avastad mõnikord, et nina on kinni... või on iivelduslima, nagu ükskord... mäletate?

50 minutit on aega, et lugeda sisse teadelõik, mida hiljem lastakse eetrisse korduvalt. Siis saatekavad. Ning printida ühtekokku suuremad päevauudised. Valida esimese tunni muusika... mõelda tervikule. "See peab olema ühtne, aga dünaamiline," nagu öelnud vana tegija Tauno Toompuu. Ta läks raadiost papiks.

Mõnikord on nii, et kuigi oled mikrofoniga, ei tee piiksugi. Lihtsalt oled tükk-tükk aega vait. See on imelik tunne. Eetris on muusika, aga ise oled vait. Mõnikord mõtlen, et kas ma olen surnud ja üksi, või on tõesti mu ümber sajad kuulajad üle eesti, aga ka venemaalt ja internetist. Ei tea.

Mõnikord ütleb keegi, et ah - Pereraadiol pole mingit mõju. See on vanatädikeste raadio... aga kas ikka on? Ma tean kolme noort inimest, kes on tundnud, et läbi raadio on nendega rääkinud Jumal ja nad on saanud kristlikes terminites päästetud.

Veel on terve hulk pastoreid, kes ootavad oma võimalust pääseda eetrisse ja rääkida sel viisil oma kolleegidega. Neile nõu andes. Üleskutsudes. Sest raadios on mõju...

Või siis alateadlik mõju. Seda me ei teadvusta. Aga ümber köögilaua võime märgata... Ükskord sõime oma hiiglasuure perekonnaga traditsioonilist pühapäevaeinet ja siis äkki kuulen keset mitut dialoogi, et vanaema räägib...

Jutt on olnud parasjagu Eesti suurimast baptistikogudusest, Olevistest. Teate, see pool-rohelise torniga hoone, mis kord oli isegi maailma kõige kõrgem ehitis?

Siis kuulengi. Vanaema ütleb: "Jaa. Oleviste! See on kirik, millel seitse nägu."

Seda öeldes tuli mulle flashbackina meelde pooleteisenädalatagune intervjuu Siim Teekliga, Olli vanempastoriga, keda ma torkisin teemal: kas kirikupingil istuja läheb pastori nägu. Ja kas tema siis näeb kantslisolles palju oma nägusid...

...Mille peale tema ütles, et teadaolevalt on Olevistel seitse pastorit ning igaühel neist on oma nägu. Seepärast on see ka kirik, millel seitse nägu.

Sedasama lauset oli muuseas, seebikate kõrvalt, kuulnud ka minu vanaema. Ja nagu näed, sellise kuvandi oli ta saanud ka Olevistest.

Ja te ütlete, et Pereraadio ei mõjuta meie igapäevast elu? Mõjutab, ja veel nii, et me sellest arugi ei saa...

10 kommentaari:

Maria ütles ...

Kuigi ma raadiot ei kuula avaliselt üldse siis ma olen pärs mitu korda mõelnud, et peaks kuulama, mida See Märt seal hommikul räägib.
Siiani pole veel jõudnud. Ja kas seda Tallinnas saab üldse kuulata? Küll ma kunagi välja uurin selle kõik.
;)

m2rtsaar ütles ...

saab. aga jälgi hommikut.
ma olen tavaliselt neljapäeviti.
aga järgmine nädal võib-olla mitte.

palju asju teoksil.
olgu sul seal Tallinnas ilus!

Ott ütles ...

Mhh, ma räägin ühe loo.
Vaatasin su blogi ja sinu post oli lahti ja seal kohas olin pooleli, kus oli viimane pilt sinu ja mehest.

Vennatütar tuli, tahtis istuda.
Lasin, ta vaatas pilti ja küsis: "Kesssse?" ja näitas näpuga pildi peale.

Ka mina vastasin: "Väike Märdu!", samal ise irvitasin.

Annika ütles ...

Minu vanaema räägib mulle igakord,et ma peaksin ikka pereraadiot kuulama. Et hommikuti tuleb sealt eriti häid laule jne. Tavaliselt kui ma koolipäevadel vanaema juures olen siis hommikuti ärkangi mõne pereraadio laulu peale. Ja selle looduse kohapealt,on hommikuti maal kõige parem ja ilusam.

m2rtsaar ütles ...

Märdu. Nii oskab öelda vaid mu isa ja Ott:)

Laulude koha pealt nii palju, et väga suur abi on olnud Maria ja Oti blogist. Nad ikka postitavad sinna youtube pärle, mida mul endal on aeganõudev leida.

Et siin oli siis ka vihje neile blgoijatele, kes oma lemmiklugusid veel kuulnud pole:)

Maria ütles ...

Nojah.. ma pean siis oma kõige erilisema lemmikloo üles leidma jälle youtubist...
ma pole seda lugu vist kunagi raadiost kuulnud, aga ma kuulan ka enamjaolt mingit väga kummalist musa mida keegi eriti laialt ei kuula.

Muide Tallinnas oli täna häbiväärselt ilus arvestades sellega, et mina veetsin päeva toas istudes...

Ott ütles ...

Tallinnas on lausa kolm päeva väga ilusad olnud.
Neljapäeva olin mina tagaaias "matemaatikat õppimas", ehk kuulasin mp3 ja nautisin sooja päikest.

Maria ütles ...

Nojah.. neis ei ea ma ka midagi sest siis olin ma tööl. ainult läbi akna nägin midagi.

Liis ütles ...

Ma kuulasin eile oma õega su emadepäeva jutlust. See oli väga hea.
Sinust saab hea ema. :D

m2rtsaar ütles ...

pole midagi öelda... hoolimata sellest, kui ilus on praegu Tallinnas, on Tartus ikka megailusad ilmad! ja mitte lihtsalt ilmad, vaid

eile ka Rock rokkis!

ja Jõgeva jõgi kõrvetas mu käed ja põlved.

selle mõeldes. kahju, et nii raske nädal on tulemas...