laupäev, 7. juuli 2007

Kallistades iseend

Ükskord jäin korterisse üksi. Sel lihtsal põhjusel, et abikaasa Greta sõitis Ameerikasse. Ja mina, vähema kui pooleaastase staažiga abielumees, pidin elama iseseisvalt. Vähemalt mõnda aega...

Mäletan, et selle aja jooksul hakkas korter muutuma. Toimus nagu mingi stagnatsioon, seisak. Hunnik pesukorvis kasvas, nõudevirn laienes ja külmkapp tühjenes. Kuigi tegin omaltpoolt parima, et kõigi koduste toimetustega ühele poole saada, avastasin ühe ränga tõsiasja.

Üksi kaheinimese tööd ära ei tee. Minu esmakordne avastus sellest, et abikaasa roll on nähtavast mitmeid kordi suurem.

Umbes teisel või kolmandal päeval läks segi öö-päeva rütm. Enam polnud naist, kes ütleks, et ta on väsinud. Ja, et aeg magama minna. Selle asemele oli tekkinud hoopis mingi oma rütm. Poissmeherütm, milles näljase kõhuga ringi liikusin.
Ning kuigi mul oli esimest korda abielus suur vabadus, tundsin et kodu on väga tühi.

Vaid naine teeb korterist kodu. Mehel selliseid haldjavõimeid pole.

Möödus nädal. Erisused varasemaga kulmineerusid. Kuigi olime telefoni ja kirja teel ühenduses, hakkasin tegelikult ka iseendaga ära harjuma. Leidsin üksinduses isegi teatavaid eeliseid, uusi võimalusi. Kohati oli ka rohkem aega.

Kuni ühel ööl ärkasin millegipärast ülesse. Kõik tundus rahulik, öö seisis. Koerad ei haukund, autod ei sõitnud. Aknad olid kinni ja toas oli parajalt soe. Naabridki magasid. Aga siis vaatasin, et ärkamise põhjus on hoopis milleski muus. Minus endas!

Ma kallistasin iseend! Täiesti absurd! Selliseid asju ma teadvusel olles ei tee, mitte kunagi. Ka siis kui on külm. Nüüd aga... nüüd leban üksinduses teki all ja kallistan iseend! Jätsin selle tegevuse kohe järele ja püüdsin uuesti magama jääda...

Kallid Siiri ja Innar. Soovin teile surmanikestvat õnnelikku koosolemist. Et ka siis, kui üks on ühelpool maakera ja teine teiselpool. Et ka siis, ja palju aega hiljem, oskaksite hinnata seda väärtust, mis peitub üheskoos olemises.

Soovin, et te ei peaks kunagi kallistama iseend.
Sest tänasest on teil kõrval selleks just kõige õigem inimene!

Siiri ja Innari pulmapäeval, 07.07.07

Varem samal teemal:

"Elagu värske kihlapaar!"
(15.veb, 2007)

6 kommentaari:

Liana ütles ...

Tere! Andsin Sulle teatepulga üle, et kirjutaksid 7 fakti enda kohta:)

Maria ütles ...

Mnjaaa.. Kui sina räägid, et naine teeb kodus kodu siis meie peres on see igati vastupidi. mu kallis kaasa suudab üksi suurepärast korras hoida terve korteri. mina seevastu olen laisk ja lohe. Tegelikult on meil territooriumid ära jagatud. Köögi ja vannitoa korrashoid on ikka rohkem minu pärusmaa. Kuigi süüa teeb ka meespool meie peres.
Kusjuures reisi ajal ütles ta mulle nii armsalt, et aga ta ju teab, et ma olengi selline. Ja mul on muud head omadused mida tal pole. Me oleme täiuslik paar kes täiendab teineteist. See oli nii armas temast. Ja seda ütles ta siis kui ma olin väsimusest kokku kukkumas ja tahtsin nutta ja karjuda ja kõik oma väsimuse kellegi peale välja elada ja häbenesin seda, et ma ei jõudnud enam mittemidagi teha.

m2rtsaar ütles ...

"youare my better half"... tjah, naistele need s6nad meeldivad:)

7fakti j22b vast j2rgmisesse n2dalasse. tore, et teatepulk mulle anti.

ritsik ütles ...

Tabaks minu meest ka selline valgustuslik moment naise panusest kodumajapidamises :)
Suhte alguses ei saa jah teineteisest üldse eemal olla, peale 10t aastat aga on täiega mõnus kui saad mõne õhtu absoluutselt üksi kodus veeta.
Samas ei kujuta ette, et pole päevade ja nädalate kaupa kedagi kaissu võtta peale kassi...

rojukene ütles ...

Oi, kui Siirit näed, siis anna talle minu poolt samuti (küll mõnevõrra hilinenud) õnnitlused ja tervitused edasi ;) Pärast keskkooli lõpetamist polegi vist näinud teda enam.

m2rtsaar ütles ...

sobib.
pole sada aastat n2inud, rojukene!