Kolmapäev, 18. juuli 2007

Nõrgast usust

Kui kuulen kedagi tsiteerimas üht põhimõtet, siis noogutan mõnuga. Noh, et ise nii noor, aga juba on ilus põhimõte selge... aga kui kuulen sama inimest kunagi hiljem, ja ikka-ja-jälle ketramas sedasama printsiipi, siis saan natuke murelikuks.

Tegelikult kohe päris murelikuks, sest see viitab inimese nõrgale usule.

Muidugi, siinjuures ma räägin oma usklike-suhetest. Sekulaarsem lugeja võib seega kergendunult hingata, teid ma täna ei torgi.

Eks olete ju kuulnud sellist lauset: "Kui kuskil Jumal sulgeb ukse, siis kuskil ta ka avab ukse." Tavaliselt meeldib see lause just tüdrukutele - neil on vist mingi teema nende ustega... või pärineb see kuskilt poljanna-raamatust või mingist roosast naistefilmist.

Või siis üks teine lause. Selline rahutute hingede elulauseke. "Õige otsuse teen siis, kui Jumal on südamesse andnud rahu."

Sürriks kisub asi siis, kui neidsamu lauseid juhtud lugema igasugu blogidest. Poogen, kas kristlase või mitte... toimib mõlemal juhul. Ja Jumalast on saanud lihtsalt üks sidesõna, mis ühe arvates lausele maiku juurde annab.

Ega ma isegi ole patust puhas. Kinnitusin ju aastaid oma ühele murede-üleandmis ja kuku-ja-tõuse lausele. Ja muudkui kuulutasin seda teistele... arvates seejuures, et küll ma olen alles usklik. Ja Kristusele lähedal. Aga olin ma jee, olin ma jee.

"Selle järgi, mis juttu inimene oma suust välja ajab, tunned ära kui kaua on ta käinud (deitinud) Kristusega," ütles üks soome-rootsi pastor siin Vasas. "Olen maganud kirikus nii pingi all, kui pingi peal ja selle üleskasvamise jooksul näinud nii 50 - 60 - kui 70aastaseid kristlasi, kes ikka veel ajavad suust sellist juttu välja, nagu nad oleks käinud Kristusega tunduvalt vähem kui 50-60-70 aastat."

Et siis sõbrakesed. Käigem ikka Kristusega käsikäes ja aeg on lõpetada mähkude kandmine! Kole kui vana inimene kannab täiskasvanute mähkusid, tõesti on!

4 kommentaari:

Unknown ütles ...

mmh, täna ma üle pika aja kommenteerin ka, asjalik teema. väga palju olen neid samu mõtteid mõelnud.
ja kusjuures, paljud kristlased teavadki vaid kolme kirjakohta Piiblist, mida nad vastavalt olukordadele meelde tuletavad ja mille põhjal paikapanevalt tarku, kahjuks aga aina samu, lauseid välja ütlevad. nad on vaimsed imikud, nagu sa väga kujundlikult ütlesid: ikka veel mähkmetes. aga kui inimene ise mähkmetes olles mugavustunnet tajub, siis mis peaks teda sundima sellest tsoonist väljuma?

muuseas, kas Soomes on mähkmed kallid?

Timo Ilves ütles ...

ma usun et kui inimene hakkab end mugavalt tundma mingis "vaimulikus olekus", siis ei toimu mitte paigalseis, vaid tagasi liikumine.. seega kui inimene on aastakümneid nö samal vaimulikul levelil, siis ma oletan ka et pigem on kadunud ka see mis kunagi tast imiku tegi.

m2rtsaar ütles ...

mähkuhinnad Soomes, mulle veel teadmata!
... pole huvi tundnud, sest loodetavasti siit midagi ostma ei pea:) lugesite ehk eilset uudist sellest, millised on bensiinihinnad üle maailma? Soome on tipus. Kardan, et nii nagu kütus, nii ka mähkud.

Annika küsimus: mis peaks sundima mugavast tsoonist välja astuma?
- esimesena tuleb pähe see, et see "mugavuse tunne" tegelikult on üks müüdud vale.
ehk aitaks see, kui keegi/miski suudaks seda inimest panna nägema teda hoopis "ebamugavas olukorras". või siis - mis paneks inimese tundma nälga? mis paneb sind tavaliselt tundma janu?

hommikul tõusin mõttega, et täiskasvanuks panevad meid tahtma saada vaid teised täiskasvanud, need kes vanemate õiguste ja kogemustega, naljade ja mõtetega... aga usklike seas on "mugavatel" aegadel palju imikuid! häbi lausa tunnistada.

Timo küsimus: kas üldse on olemas paigalseis?
- vist mitte. tasakaaluolekut arengus on raskem saavutada kui edasi- või tagasiminekut. arvan nii.

Bot123 ütles ...

Vaid tulega saab süüdata...